Saal

Kanuti Gildi SAALi 18. hooaeg

(2018-2019)

Kanuti Gildi SAAL on ametlikult alustamas oma 18. hooaega. Tegevust on olnud pea kogu suve, sest peale suviste "Olmeulmad 2" etenduste ja tuuritamise on meie tore maja taas remondis. Seekord on tegu Pühavaimu tänava poolse fassaadi ja akendega. Ilma akendeta väga midagi teha ei saa, aga eks me ikka püüa. Lootust on, et remondi lõpp saabub koos oktoobrikuu lõpuga.
Pärast eelmist ja väga inspireerivat hooaega paistab ka algav tulevat mitte vähem põnevam.
Eelpool mainitud põhjusel toimub meil hooaja alguses oma majas vähem üritusi ja oleme pööranud pead majast ja osaliselt ka Tallinnast välja.
Hooaja esimese uuslavastuseni jõuame kohe septembri alguses, kui Draama festivali raames esietendub Vanemuise teatri väikeses majas Henri Hüti ja Veiko Tubina kõiki Eesti teatreid ühendav loeng-lavastus "Sisenemine sisenemisse". Rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril teeme ka esietenduse meie pealinna vaatajatele.
Septembrikuu residendiks Püha Vaimu SAALis on aga selleks ajaks Amsterdamist kodumaale naasev Netti Nüganen.
Kanuti Gildi SAAL on Eesti poolne osaline üle-euroopalises projektis Freiraum, kus meie partneriks on Dresdeni Kunsthaus. Selle projekti raames toimub Tallinnas kaks ettevõtmist, esimene neist rikastab pealinna linnapilti juba septembrikuu keskel. Lisaks avalikele aktsioonidele saab osaleda ka filmi linastusel ning vestlusringis. Ja siis jõuab kätte ka meie teine esietendus, mis toimub Kreenholmi vabriku ruumides Narvas ning sellel etenduskohal on ka oma tähtis roll lavastuses. Lavastuse „Oomen“ lavastajaks on Jarmo Reha.
Oktoober on nagu ikka hästi intensiivne aeg ja nii on see ka tänavu. Peale Narva etendusi vallutavad meie enda saali külalisetendused nii Pärnust - Annika Viibus, Kardo Ojassalu, Evelyn Piirak ja Karoline Suhhov kui kaTartust - Tartu Uus Teater ja Must Kast. Külakostiks on neil kaasas eelmise hooaja publikulemmikud.
Ja siis on aeg meie selle hooaja esimese festivali jaoks. Suure rõõmuga oleme korraldamas juba 7. korda toimuvat NU Performance Festivali, mille kuraatoriteks on sel korral Mihkel Ilus ja Henri Hütt. Jälle on aeg vallutada Tallinn ideeküllaste performance’itega. On millele kaasa elada ja nautida.
Enjoy!

Saaliplaanid

Uudised

Kanuti Gildi SAAL tähistab Poola Vabariigi 100. sünnipäeva Poola tippteatri omanäolise viipekeelele keskenduva lavastusega "Üks viibe". 28. ja 29. novembril saab Tallinnas Kanuti Gildi SAALis kogeda Varssavi Nowy Teatri omanäolist viipekeelele keskenduvat lavastust "Üks viibe" / "One Gesture", kus osatäitjateks on kurdid ning mille on lavale toonud Wojtek Ziemilski ja Wojciech Pustoła.

”Üks viibe” on lavastus maailmaga suhtlemisest – suhtlemisest kuuljate maailma ja selle teise, kurtide maailmaga. Kuidas toimib kommunikatsioon? Kuidas tekivad, kantakse edasi ning töödeldakse teadmisi, emotsioone ja kultuuri üldisemalt. Kui keel on ainus reaalsus, millele meil on ligipääs ("Minu keele piirid on ühtlasi ka minu maailma piirid", ütles kunagi Ludwig Wittgenstein), siis mida võiksime õppida kurtide keelelt. Millised kogemused suhtlemisel on universaalsed ja millised ainuomased vaid viipekeelele? Lavastus "Üks viibe" / "One Gesture" esietendus septembris 2016 ja seda on siiani mängitud teatrites ja festivalidel Poolas, Leedus, Saksamaal, Norras, Bosnias, Slovakkias, Tšehhis, Šveitsis ning Hiinas. Eelmise aasta festivalil Zürcher Theater Spektakel auhinnati lavastus Grand Prix’ga.

Etendus on tasuta, inglise ja eesti keelsete subtiitritega ning sobilik kogu perele alates gümnaasiumiealistest.
Tasuta etendusele sissepääsu tagab registreerumine siin:
https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdwKa9y30r2WkkLtfx3X9w6LFtLXhz7rIdPrA20y_SpP-9d8w/viewform

Wojtek Ziemilski on teatrilavastaja ja visuaalkunstnik. Tema tööd ulatuvad erinevatesse valdkondadesse, toetudes etenduskunstide mitmekesisusele. Sageli töötab ta mitteprofessionaalsete näitlejatega. XS Art Centre asutaja, Varssavi Galeria BWAga seotud Golgota Picnic Polska kaasasutaja. Ta annab loenguid eksperimentaalteatri uute suundade teemal Riiklikus teatrikunsti akadeemias Varssavis ja Varssavi ülikoolis.
Wojciech Pustoła on visuaalkunstnik, kelle huviorbiidis on film, skulptuur, performance ja stsenograafia. Viimastel aastatel teinud videoinstallatsioone ja märkimisväärselt minimalistlikku ning funktsionaalset stsenograafiat koostöös teatrilavastaja Wojtek Ziemilskiga.
NOWY TEATR on koht, kus avardatakse kunsti lahinguvälja. Selle on loonud Krzysztof Warlikowski ja grupp tema regulaarseid koostööpartnereid. Nowy Teatr tahab rakendada tööle dialoogiruumi publikuga, mitte piirata end üksnes teatrialaste püüdlustega.

Lavastaja: Wojtek Ziemilski; lavakujundus, kaaslavastaja: Wojciech Pustoła; valguskunstnik: Artur Sienicki; muusika: Aleksander Żurowski; kostüümikunstnik: Krystian Jarnuszkiewicz; esitajad: Marta Abramczyk, Jolanta Sadłowska, Paweł Sosiński, Adam Stoyanov; konsultatsioon: Katarzyna Głozak; etenduse juht: Marta Śmierzchalska; lavastaja abi: Joanna Niemirska; tõlge: Katarzyna Głozak, Agnieszka Misiewicz, Anna Borycka, Małgorzata Wasilewska; peaprodutsent: Maria Wilska; produtsendi assistent: Marta Kielar; foto: Kobas Laksa; tehniline koordinaator: Bartek Braun; valgus: Patryk Adamski; video: Marek Kurpios; heli: Wojciech Starowic; kaasprodutsent: Nowy Teatr

Etendused Tallinnas on rahastatud Poola Vabariigi Kultuuri- ja rahvuspärandi ministeeriumi vahenditest mitmeaastase programmi "Taasiseseisev Poola 2017-2021" raames ning Adam Mickiewiczi Instituudi programmi "Kultuurisillad" raames.

Etendused toimuvad kolmapäeval, 28. novembril kell 19:30 ja neljapäeval, 29. novembril kell 14:00 ning 19:30 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn). Etendusele 28.11 järgneb vestlus autoritega, mis on tõlgitud inglise, eesti ja eesti viipekeelde.

Tähistamaks Läti ja Eesti 100. sünnipäeva korraldavad Kanuti Gildi SAAL ja Läti Uue Teatri Instituut kahe naabri etenduskunstide uusimaid hoiakuid, suhtumisi, väärtusi ja tegusid tutvustavaid festivale Riias ning Tallinnas. Tänasest kuni 25. novembrini toimub Kanuti Gildi SAALis Läti uusi (etendus)kunstnikke ja nende töid tutvustav festival LAT.EST.
Riias toimus festival vahetult enne Eesti sünnipäeva veebruaris ja sellele olid kutsud Maike Lond Malmborg, Iggy Lond Malmborg, Mart Kangro, Eero Epner, Juhan Ulfsak, teater NO99 ning esietendus Eesti ja Läti kunstnike poolt loodud teatrilavastus liivlastest “The First to Leave”.
LAT.EST festival saab teoks vahetult peale Läti 100. sünnipäeva Kanuti Gildi SAALis ning tutvustab Läti kaasaegseid (etendus)kunstnikke ning nende mõtteid ja tegemisi. Samuti on see pühendatud koostööle ja kõigele, mis meid ühendab.

Nii Riias kui Tallinnas toimuvate festivalide tuumaks on omanäoline lavastus liivlastest “The First to Leave “ (Esimesena lahkuja). Olgugi et suhtumine liivlastesse on kummaski riigis erinev, on see rahvus mänginud olulist rolli riigiks olemise ning Lätis ja Eestis valitsevate erinevate ideoloogiate kontekstis. Liivlaste saatus on kui meeldetuletus kõige ebapüsivast loomusest siin maailmas ja kui hoiatus, et ühe väikese rahvuse kadumine võib olla kiire ja kohene. Etendus vaatleb lähemalt kummagi riigi poliitika rolli liivlaste elus ja mida täna tähendab olla liivlane. Lõpuks küsib see küsimuse: „Kas kadumine on päriselt tragöödia?“ „Esimesena lahkuja“ autoriteks on helilooja Toms Auniņš, stsenograafid Austra Hauks ja Epp Kubu, koreograafid Joanna Kalm ja Karolin Poska, visuaal- ja videokunstnik Kristina Norman, dramaturg, lavastaja ja etendaja Kārlis Krūmiņš ning lavastaja Valters Sīlis. Tallinna etendustel osalevad ka kammerkoor Collegium Musicale ning eesti tantsijad.

2018.aasta rahvusvahelisel teatripäeval pärjati Rūta Ronja Pakalne ja Laura Kvelsteini lavastus “CONNEXT” Eesti teatriauhinna galal aasta parimaks tantsulavastuseks. Kahjuks pole seda õrna ning mõtlemapanevat lavastust väga paljud huvilised aga siiani näinud. Nüüd on see võimalus neljapäeval, 23. novembril.

Reedel saab teoks omanäoline kahe riigi videokunstnike kohtumine. Õhtu jooksul näitavad oma vähem või rohkem auhinnatud töid nii helis kui pildis Katrīna Neiburga, Austra Hauks & Jānis Sniķers ning Emer Värk.

Nädalavahetusel on harukordne võimalus kogeda ühe Läti tuntuima ja tunnustatuima kunstniku Voldemārs Johansons’i kinematograafilist keskkonda pealkirjaga ”THIRST”. Seda tööd on viimastel aastatel näha saanud paljudes muuseumides ja galeriides. LAT.EST festivalil on see võimas multimeedia installatsioon ainult kaheks päevaks kogemiseks väljas Tallinnas.

LAT.EST festivali korraldab Kanuti Gildi SAAL koostöös Läti Uue Teatri Instituudiga ning see kuulub nii EV100 kui LV100 kultuuriprogrammi.

Festivali kava: saal.ee/et/festival/5663/program

Tähistamaks Läti ja Eesti 100. sünnipäeva korraldavad Kanuti Gildi SAAL ja Läti Uue Teatri Instituut kahe naabri etenduskunstide uusimaid hoiakuid, suhtumisi, väärtusi ja tegusid tutvustavaid festivale Riias ning Tallinnas. 20.-25. novembrini toimub Kanuti Gildi SAALis Läti uusi (etendus)kunstnikke ja nende töid tutvustav festival LAT.EST. Riias toimus festival vahetult enne Eesti sünnipäeva veebruaris ja sellele olid kutsud Maike Lond Malmborg, Iggy Lond Malmborg, Mart Kangro, Eero Epner, Juhan Ulfsak, teater NO99 ning esietendus Eesti ja Läti kunstnike poolt loodud teatrilavastus liivlastest “The First to Leave”.
LAT.EST festival saab teoks vahetult peale Läti 100. sünnipäeva Kanuti Gildi SAALis ning tutvustab Läti kaasaegseid (etendus)kunstnikke ning nende mõtteid ja tegemisi. Samuti on see pühendatud koostööle ja kõigele, mis meid ühendab.

Nii Riias kui Tallinnas toimuvate festivalide tuumaks on omanäoline lavastus liivlastest “The First to Leave “ (Esimesena lahkuja). Olgugi et suhtumine liivlastesse on kummaski riigis erinev, on see rahvus mänginud olulist rolli riigiks olemise ning Lätis ja Eestis valitsevate erinevate ideoloogiate kontekstis. Liivlaste saatus on kui meeldetuletus kõige ebapüsivast loomusest siin maailmas ja kui hoiatus, et ühe väikese rahvuse kadumine võib olla kiire ja kohene. Etendus vaatleb lähemalt kummagi riigi poliitika rolli liivlaste elus ja mida täna tähendab olla liivlane. Lõpuks küsib see küsimuse: „Kas kadumine on päriselt tragöödia?“ „Esimesena lahkuja“ autoriteks on helilooja Toms Auniņš, stsenograafid Austra Hauks ja Epp Kubu, koreograafid Joanna Kalm ja Karolin Poska, visuaal- ja videokunstnik Kristina Norman, dramaturg, lavastaja ja etendaja Kārlis Krūmiņš ning lavastaja Valters Sīlis. Tallinna etendustel osalevad ka kammerkoor Collegium Musicale ning eesti tantsijad.

2018.aasta rahvusvahelisel teatripäeval pärjati Rūta Ronja Pakalne ja Laura Kvelsteini lavastus “CONNEXT” Eesti teatriauhinna galal aasta parimaks tantsulavastuseks. Kahjuks pole seda õrna ning mõtlemapanevat lavastust väga paljud huvilised aga siiani näinud. Nüüd on see võimalus neljapäeval, 23. novembril.

Reedel saab teoks omanäoline kahe riigi videokunstnike kohtumine. Õhtu jooksul näitavad oma vähem või rohkem auhinnatud töid nii helis kui pildis Katrīna Neiburga, Austra Hauks & Jānis Sniķers ning Emer Värk.

Nädalavahetusel on harukordne võimalus kogeda ühe Läti tuntuima ja tunnustatuima kunstniku Voldemārs Johansons’i kinematograafilist keskkonda pealkirjaga ”THIRST”. Seda tööd on viimastel aastatel näha saanud paljudes muuseumides ja galeriides. LAT.EST festivalil on see võimas multimeedia installatsioon ainult kaheks päevaks kogemiseks väljas Tallinnas.

LAT.EST festivali korraldab Kanuti Gildi SAAL koostöös Läti Uue Teatri Instituudiga ning see kuulub nii EV100 kui LV100 kultuuriprogrammi.

Festivali kava:
[www.saal.ee}(https://www.saal.ee/et/)

20.-28. oktoobrini Tallinnas seitsmendat korda toimuva NU Performance Festival 2018 keskmes on objektse kunsti ajaliin ning performatiivsed võimalused, mis mõtestavad ümber publiku individuaalset ja kollektiivset kogemust. Terve nädala kestva programmi jooksul saab Tallinna erinevates esituspaikades näha nii kohalikke kui rahvusvahelisi ärksameelseid etendus- ning visuaalkunstnikke.

NU Performance Festivali 2018 kuraatoriteks on Henri Hütt ja Mihkel Ilus, kes on aktiivse kunstnike-duona tegutsenud läbi seitsme aasta. Kuraatorid kommenteerivad selleaastast festivali järgmiselt: “Seekordse NU Performance Festivali keskmes on objektse kunsti ajaliin ja performatiivsed võimalused ning etendused, mis mõtestavad ümber publiku kogemuse etenduse osana, seda nii individuaalses kui kollektiivses kogemuses. Meie huvi on otsida performatiivsust sealt, kus ei olda harjutud seda leidma. NUP18 programmi taustaks on muutuvad publikusuhted visuaalkunstide ja etenduskunstide kogemises. Etenduskunstidel on pakkuda kollektiivset ja selle võrra ühendavat kogemust ajateljega kunstiteostele, näituse-elamus saab aga anda väga individuaalset võimalust kunstiteosega suhestuda ja omas tempos näituse-rituaale tajuda. Meid on huvitanud just nende alade koostöö, kus mõlema valdkonna meetodid üksteist täiendavad, luues uusi võimalusi nii objektse kunsti mõtestamiseks kui ka uuteks koos-kogemise viisideks.”

Festivali avaõhtul saab Sveta Baaris näha erinevaid performance’eid siinsetelt tegevkunstnikelt. Õhtu tuleb pikk ning mitmekesine. Kadri Noormetsa Kanuti Gildi SAALis esietenduv lavastus “Maandatud tõotus” defineerib ennast vormi ning pealkirja kaudu ning tegeleb grupi kui kollektiiviga. Andrius Katinas, Vera Nevanlinna ning Salla Salin toovad Kultuurikatlasse oma 2015 aastal esietendunud lavastuse “Paper piece”. Nagu ka pealkiri viitab, on lavastuse põhiline fookus paberil kui koreograafilisel, performatiivsel ning installatiivsel meediumil. Eesti Raadio 1. stuudios saab kahel korral kuulata Gisèle Vienne’i ja Peter Rehbergi raadiolavastust “Jerk, the radioplay”, mille tekstiliseks lähtepunktiks on Ameerika sarimõrvari Dean Corlli sooritatud kuritegude kujuteldav – kummaline, poeetiline, naljakas ja morn – rekonstruktsioon ning milles keskendutakse nukunäitleja kunsti erakordselt skisofreenilisele olemusele. Raadiolavastuse formaat võimaldab intiimsemat kogemust.
Mustpeade Maja Valges saalis seab ennast üles visuaal- ja teatrikunsti piirimail tegutseva Lawrence Malstaf’i installatiivne lavastus “Shrink, 01995”. Ruumi on paigutatud 5 omapärast raami, milles asuvad vaakumpakendatud elusad kehad. Stockhomis elava ning töötava duo Nanna Nordströmi ning Gideonsson Londré “Thin Man” tegeleb konkreetsete esemete ning nende horisontaalse ja vertikaalse seisundiga. Mårten Spångberg on Tallinnas mitmeid kordi esinenud, seda nii teatri- kui visuaalkunsti kontekstis. Festivali kavas on tema “Digital Technology”, mida võib kirjeldada kui esemetelt tähenduse kaotamist ning uue andmist. Mehhiko juurtega Julia Rodriguez tegeleb oma lavastuses “Later” aja ning erinevate esemete ning sündmuste kadumise ja kaotamisega selles.
Laivi (Suurväli) analüüsib oma loomingus rõivastust ja keha katmise meetodeid laiemalt nii visuaal-esteetilisel, funktsionaalsel kui ekspressiivsel tasandil. ARSi Projektiruumis toimuv “Mystifying mundane” on Laivi performatiivsete moeinstallatsioonide seeria kolmas näitus. Festivali kavast ei puudu ka vestlused kava teemafookuse üle. Kahel pärastlõunal on publik oodatud EKA uue maja galeriisse, kus teemal “Objekt kui esineja” arutlevad nii kohalikud kui rahvusvahelised teoreetikud ning praktikud. Toimub ka raamatuesitluste pärastlõuna, kus osalevad siinse kunstivälja olulisemad kirjastajad - Lugemik, Knock! Knock! Books ning ;paranoia. Lisaks tutvustab Mårten Spångberg etenduskunstide väljaannet “Movement Research”.

Sel aastal ühendasid NU Performance Festival ning 25.-28. oktoobrini kestev muusikafestival Üle Heli jõud ning kvaliteetse öise muusikavööndi eest vastutab Üle Heli kuraator Aivar Tõnso.

Henri Hütt on (etendus)kunstnik, kes väärtustab loomingulisi hübriidvorme, kuhu kuuluvad nii tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helietendused, lavastatud näituse kontseptsiooni arendamine ning koostööd erinevate valdkondade kunstnikega. Hütt on rühmituse MIMproject liige ning Baltikumi ja Skandinaavia kunstiülikoolide võrgustiku DAMA koordinaator.
Mihkel Ilus on (visuaal)kunstnik, kelle põhifookus on maal laiendatud väljal. See tähendab, et sageli töötab Ilus suuremõõtmelise installatsiooniga, milles maaliline lähenemine omab keskset rolli. Ilusa praktika oluline osa on ka kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimumine. Viimasel ajal tegeleb peamiselt objektse kunsti erinevuste uurimisega black box ja white cube tingimustes.

VII NU Performance Festival “Objekt ja kollektiiv”
Etenduskunstide festival / 20.-28.10.2018 Tallinn
KAVA

Laupäev 20.10
19:00 NU Performance Festival: Avaõhtu / Opening night
Sveta Baar (Telliskivi 62, Tallinn)

Esmaspäev 22.10
13:00 15:00 17:00 19:00 21:00 23:00 kadrinoormets (Tallinn) MAANDATUD TÕOTUS
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
16:00 Vestlusring / Discussion panel: Objekt kui esineja / Object as a performer
EKA uus galerii (Põhja pst. 7, Tallinn)
16:00 17:00 18:00 Kristjan Suits (Tallinn) Waiting for the future
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
20:30 Andrius Katinas, Vera Nevanlinna, Salla Salin (Helsingi) Paper piece
Kultuurikatel (Põhja pst. 27a, Tallinn)

Teisipäev 23.10
13:00 15:00 17:00 19:00 21:00 23:00 kadrinoormets (Tallinn) MAANDATUD TÕOTUS
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
16:00 17:00 18:00 Kristjan Suits (Tallinn) Waiting for the future
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
19:00 Gisèle Vienne, Peter Rehberg (Pariis-Viin) Jerk, the radioplay
Eesti Raadio 1. Stuudio (Kreutzwaldi 14, Tallinn)

Kolmapäev 24.10
13:00 15:00 17:00 19:00 21:00 23:00 kadrinoormets (Tallinn) MAANDATUD TÕOTUS
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
17:00 19:00 20:00 Lawrence Malstaf (Tromsø) SHRINK 01995
Mustpeade Maja (Pikk 26, Tallinn)
19:00 Gisèle Vienne, Peter Rehberg (Pariis-Viin) Jerk, the radioplay
Eesti Raadio 1. Stuudio (Kreutzwaldi 14, Tallinn)

Neljapäev 25.10
17:00 19:00 20:00 Lawrence Malstaf (Tromsø) SHRINK 01995
Mustpeade Maja (Pikk 26, Tallinn)
19:00 Nanna Nordström ja Gideonsson Londré (Stockholm) Thin Man: chapter I
Tallinna Kunstihoone (Vabaduse väljak 6, Tallinn)

Reede 26.10
16:00 Vestlusring / Discussion panel: Muutuvad publikusuhted / Audiencology
EKA uus galerii (Põhja pst. 7, Tallinn)
19:00 Nanna Nordström, Gideonsson Londré (Stockholm) Thin Man: chapter II
Tallinna Kunstihoone (Vabaduse väljak 6, Tallinn)
20:30 Mårten Spångberg (Stockholm-Berliin) Digital Technology
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)

Laupäev 27.10
16:00 Performatiivsed raamatuesitlused / Performative book presentations
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
19:30 Julía Rodriguez (Mexico City-Berliin) Later
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
21:00 Laivi (Tallinn) Mystifying mundane + Üle Heli festival: BLYPKEN (Iași-Bukarest) live
ARSi Projektiruum (Pärnu mnt 154, Tallinn)

Pühapäev 28.10
18:00 Müsteerium XX väljasõit koos Üle Heli festivaliga
Buss väljub kell 17:00 Rahvusraamatukogu eest, tagasi kell 23:00.
Bussile registreerumine ja lisainfo: info@ule-heli.ee

Piletid Piletilevis ja kohapeal.

Toetajad ja partnerid: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Kultuuriamet, Rootsi Suursaatkond Tallinnas, Nordik Council of Ministers, Värska, ARSi Kunstilinnak, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, ERR Raadioteater, festival Üle Heli 2018, Grupp Trükiagentuur, JCDecaux, Kino Sõprus, Kultuurikatel, Mustpeade Maja, Printall, Tallinna Kunstihoone, SAALdisain, Sveta Baar,

Kuhu jääb inimene – siis kui droonid ja algoritmid on töö täielikult üle võtnud? Kuhu jääd sina ja millised märgid on sellest tulevikust sinu silme ees juba praegu? 5., 6. ja 7. oktoobril Kreenholmis etenduv ruumipoeetiline rännak „Oomen” käsitleb seda, kuidas töö tähendus on radikaalselt muutumas. Progressi pärituulest maha jäänud tühi ja postindustriaalne Kreenholmi manufaktuur on selle muutumise ideaalne näide. Lavastus vaatlebki Kreenholmi kui elavat kujundit.

„Oomen” põhineb avangardpoeet Aleksei Gastevi teosel „Töölislöögi poeesia”. Gastev sai sotsialistlikul Venemaal tuntuks kui teoreetik ja praktik, kelle huvi ja siht oli parandada tööliste efektiivsust vabrikutes. Tema tekstid on kui poeetilised plahvatused, Kreenholmi müüride vahel võtavad need installatiivse vormi. Etendavad Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja, Jaanika Arum, Vox Populi segakoor ja Narva poistekoor.

Tööjõud, tööviljakus, tööaeg, töökoht. Töö on praeguse maailma keskne mõiste, on seda täna ja on olnud aastasadu. Kuhu on viinud miljardid klahvivajutused, kuhu ketrajate masinkiired näpuliigutused? Kuhu on viinud kolbid ja kompressorid, pooljuhid ja protsessorid? Edasi, aina edasi. Aga edasi kuhu? Ja kuhu jääb inimene?

Massid, majandus, marginaalid. Kreenholmi tehastes on töötanud tuhanded ja tuhanded. Minevik on proletaarne, olevik on postindustriaalne, tulevik on paljulubav nagu Milton Friedmani naeratus. Kuid on veel üks vaade. Kreenholmis ei vurise enam ammu ketrusmasinad, ei voola kangakilomeetrid. Progress on töö viinud lihtsalt edasi, tuhandete kilomeetrite taha, aga miski on siia ometi alles jäänud. Endena, oomenina kõrguvad Kreenholmi tühjad tehasehooned. Nad kõrguvad elava metafoorina kahe maailma piiril ja see piir pole vaid riikide vahel. Vaadake! Kui palju tähenduskihte! On Kreenholm oomen hea uue ilma saabumisest ja töö lõpust? Või vastupidi – ehk on Kreenholm oomen töö igavikkusest, isegi kui masinad ja kõikvõimsad algoritmid on selle inimeselt üle võtnud ja töö tähenduski on muutunud? Võib-olla oleme me alles progressi alguses? Kuhu viib inimeste ja masinate tahe ja mis on see sõnastamatu, mis jääb alles ka peale kurblikku viimast vilet?

Jarmo Reha (1991) on vabakutseline lavastaja ja näitleja, kes on varasemalt olnud teatris NO99. Reha on lõpetanud EMTA Lavakunstikooli XXVI lennu näitlejana. Tema viimaste tööde hulka kuuluvad rollid mängufilmis „Portugal“ ning lavastustes „BIG DATA“ ja „Pikse pill“. Lavastajana huvitub ta installatiivsest ruumist ja füüsilisest poeesiast.

Tekst: Aleksei Gastev
Lavastaja: Jarmo Reha
Kunstnik: Liina Tepand
Dramaturgid: Laur Kaunissaare, Aare Pilv
Helikunstnik: Argo Vals
Valguskunstnik: Karolin Tamm
Dirigendid: Janne Fridolin, Svetlana Gorjušina Etendavad: Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja, Vox Populi segakoor, Jaanika Arum ja Narva poistekoor
Produtsent: Jarmo Reha
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Projektijuht: Birgit Krullo
Esietendus: 5. oktoober kell 14:30
Etendused: 5. oktoober kell 18:00, 6. oktoober kell 14:30 ja 18:00, 7. oktoober kell 14:30
Kestus: 2h
Etendused on eesti keeles sünkroontõlkega vene keelde.

Lavastuse „Oomen” rännak algab Narvas Kreenholmi Manufaktuuri vana värava juurest, Joala 23. Palume riietuda ilmale vastavalt.

Piletid müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal:
tavapilet – 22 EUR
sooduspilet – 19 EUR
autopakett – 19 EUR/in ehk nelja või enama koos ostetud pileti puhul ühe pileti hind 19 EUR
toetaja pilet – 35 EUR

„Oomen” valmib Eesti Vabariigi 100ndaks sünnipäevaks. Lavastuse teavitustegevust toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Narva Gate OÜ, Viru Keemia Grupp, Waldchnep, YEInternational AS, Tonart OÜ Täname: Narva Muuseum, Ida-Viru Kutsehariduskeskus, Tartu Uus Teater, Rahvusooper Estonia, Tallinna Linnateater, Näkiallika Tööriistamuuseum, Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Kolimisrõõm, Artist Siseraadiod OÜ

20.-28. oktoobrini Tallinnas seitsmendat korda toimuva NU Performance Festival 2018 keskmes on objektse kunsti ajaliin ning performatiivsed võimalused, mis mõtestavad ümber publiku individuaalset ja kollektiivset kogemust. Terve nädala kestva programmi jooksul saab Tallinna erinevates esituspaikades näha nii kohalikke kui rahvusvahelisi ärksameelseid etendus-ning visuaalkunstnikke.

Programmi huvi on tuua esile ootamatut, viia kõrvale harjumuspärasest ning luua pinnast performatiivsuse avaramale tajumisele. Vaatemäng moodustub objektsuse performatiivsusest. Objekt ise ongi vaatemäng. Nii on festivali programmi valitud teosed, kus ühel või teisel moel on peategelaseks ning keskmes objekt. NU Performance Festivali 2018 kuraatoriteks on Henri Hütt ja Mihkel Ilus, kes on kunstnike-duona tegutsenud läbi seitsme aasta ning on aktiivsed. Kuraatorid on väga põnevil, “milline elu ootab ees objekti, mis on sidunud end performatiivsusega.”

Festivali avaõhtul saab Sveta Baaris näha erinevaid performance’eid siinsetelt tegevkunstnikelt. Õhtu tuleb pikk ning mitmekesine. Kadri Noormetsa esietenduv lavastus “Tõotatud maa” defineerib ennast vormi ning pealkirja kaudu ning tegeleb grupi kui kollektiiviga. Andrius Katinase, Vera Nevanlinna ning Salla Salin’i toovad Kultuurikatlasse oma 2015 aastal esietendunud lavastuse “Paper piece”. Nagu ka pealkiri viitab, on lavastuse põhiline fookus paberil kui koreograafilisel, performatiivsel ning installatiivsel meediumil. Eesti Raadio 1. stuudios saab kahel korral kuulata Gisèle Vienne’i ja Peter Rehbergi raadiolavastust “Jerk, the radioplay”, mille tekstiliselt lähtepunktiks on Ameerika sarimõrvari Dean Corlli sooritatud kuritegude kujuteldav – kummaline, poeetiline, naljakas ja morn – rekonstruktsioon ning milles keskendutakse nukunäitleja kunsti erakordselt skisofreenilisele olemusele. Raadiolavastuse formaat võimaldab intiimsemat kogemust.
Mustpeade Maja Valges saalis seab ennast üles visuaal- ja teatrikunsti piirimail tegutseva Lawrence Malstaf’ii installatiivne lavastus “Shrink, 01995”. Ruumi on paigutatud 5 omapärast raami, milles asuvad viis vaakumpakendatud elusat keha. Stockhomis elava ning töötava duo Nanna Nordströmi ning Gideonsson Londré “Thin Man” tegeleb konkreetsete esemete ning nende horisontaalse ja vertikaalse seisundiga. Mårten Spångberg on Tallinnas mitmeid kordi esinenud, seda nii teatri- kui visuaalkunsti kontekstis. Festivali kavas on tema “Digital Technology”, mida võib kirjeldada kui esemetelt tähenduse kaotamist ning uue andmist. Mehhiko juurtega Julia Rodriguez tegeleb oma lavastuses “Later” aja ning erinevate esemete ning sündmuste kadumise ja kaotamisega selles. Laivi (Suurväli) analüüsib oma loomingus rõivastust ja keha katmise meetodeid laiemalt nii visuaal-esteetilisel, funktsionaalsel kui ekspressiivsel tasandil. ARSi Projektiruumis toimuv “Mystifying mundane” on Laivi performatiivsete moeinstallatsioonide seeria kolmas näitus.

Festivali kavast ei puudu ka vestlused kava teemafookuse üle. Kahel pärastlõunal on publik oodatud EKA uue maja galeriisse, kus teemal “Objekt kui esineja” arutlevad nii kohalikud kui rahvusvahelised teoreetikud ning praktikud. Toimub ka raamatuesitluste pärastlõuna, kus osalevad siinse kunstivälja olulisemad kirjastajad - Lugemik, Knock! Knock! Books ning ;paranoia. Lisaks tutvustab Mårten Spångberg etenduskunsti ajakirja “Movement Research” kevadel ilmunud numbrit, mille toimetaja ta oli.

Sel aastal ühendasid NU Performance Festival ning 25.-28. oktoobrini kestev muusikafestival Üle Heli jõud ning kvaliteetse öise muusikavööndi eest vastutab Üle Heli kuraator Aivar Tõnso.

Henri Hütt on (etendus)kunstnik, kes väärtustab loomingulisi hübriidvorme, kuhu kuuluvad nii tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helietendused, lavastatud näituse kontseptsiooni arendamine ning koostööd erinevate valdkondade kunstnikega. Hütt on rühmituse MIMproject liige ning Baltikumi ja Skandinaavia kunstiülikoolide võrgustiku DAMA koordinaator.
Mihkel Ilus on (visuaal)kunstnik, kelle põhifookus on maal laiendatud väljal. See tähendab, et sageli töötab Ilus suuremõõtmelise installatsiooniga, milles maaliline lähenemine omab keskset rolli. Ilusa praktika oluline osa on ka kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimumine. Viimasel ajal tegeleb peamiselt objektse kunsti erinevuste uurimisega black box ja white cube tingimustes.

VII NU Performance Festival “Objekt ja kollektiiv” Etenduskunstide festival / 20.-28.10.2018 Tallinn

KAVA

Laupäev 20.10
20:00 NU Performance Festival: avaõhtu / opening night
Koht: Sveta Baar (Telliskivi 62, Tallinn)

Esmaspäev 22.10
13:00 15:00 17:00 19:00 21:00 23:00 Kadri Noormets (Tallinn) “MAANDATUD TÕOTUS”
Koht: Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)

16:00 Vestlusring “Objekt kui esineja” / discussion panel “Object as performer”
Koht: EKA uus galerii (Põhja pst. 7, Tallinn)
Tasuta/Free Entrance

16:00 17:00 18:00 Kristjan Suits (Tallinn) “Waiting for the future”
Koht: Kanuti Gildi SAAL, III korrus (Pikk 20, Tallinn)

20:30 Andrius Katinas, Vera Nevanlinna, Salla Salin (Helsingi) “Paper piece”
Koht: Kultuurikatel, Katelde saal (Põhja pst. 27a, Tallinn)

Teisipäev / Tuesday 23.10
13:00 15:00 17:00 19:00 21:00 23:00 Kadri Noormets (Tallinn) “MAANDATUD TÕOTUS”
Koht: Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)

16:00 17:00 18:00 Kristjan Suits (Tallinn) “Waiting for the future”
Koht: Kanuti Gildi SAAL, III korrus

19:00 Gisèle Vienne, Peter Rehberg (Pariis, Viin) “Jerk, the radioplay”
Koht: ERR 1. stuudio (Kreutzwaldi 14, Tallinn)

Kolmapäev / Wednesday 24.10
13:00 15:00 17:00 19:00 21:00 23:00 Kadri Noormets (Tallinn) “MAANDATUD TÕOTUS”
Koht: Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)

17:00 19:00 20:00 Lawrence Malstaf (Tromsø) “SHRINK 01995” Koht: Mustpeade maja, Valge saal (Pikk 26, Tallinn)

19:00 Gisèle Vienne, Peter Rehberg (Pariis-Viin) “Jerk, the radioplay”
Koht: ERR 1. stuudio (Kreutzwaldi 14, Tallinn)

Neljapäev / Thursday 25.10
17:00 19:00 20:00 Lawrence Malstaf (Tromsø) “SHRINK 01995” Koht: Mustpeade maja, Valge saal (Pikk 26, Tallinn)

19:00 Nanna Nordström ja Gideonsson Londré (Stockholm) “Thin Man (part 1)”
Koht: Kunstihoone (Vabaduse väljak 6, Tallinn)

Reede / Friday 26.10
16:00 Vestlusring “Objekt kui esineja” / discussion panel “Object as performer”
Koht: EKA uus galerii (Põhja pst. 7, Tallinn)
Tasuta/Free Entrance

19:00 Nanna Nordström, Gideonsson Londré (Stockholm) “Thin Man (part 2)
Koht: Kunstihoone (Vabaduse väljak 6, Tallinn)

20:30 Mårten Spångberg (Stockholm-Berliin) “Digital Technology”
Koht: Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn

Laupäev / Saturday 27.10
16:00 Performatiivsed raamatuesitlused / Performative book presentations
Koht: Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)

19:30 Julía Rodriguez (Mexico City-Berliin) “Later”
Koht: Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
21:00 Laivi (Tallinn) “Mystifying mundane” + festival Üle Heli kontsert
Koht: ARSi Projektiruum (Pärnu mnt 154, Tallinn)

Pühapäev / Sunday 28.10
17:00 mysteerium väljasõit koos festivaliga Üle Heli
NB! Alguskoht selgub. Info e-maili teel

Toetajad ja partnerid:
Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna, Kultuuriamet, Rootsi suursaatkond, Nordic Culture Point, Valmiermuiža, Eesti Kunstiakadeemia, Sveta Baar, Mustpeade Maja, ERR Raadioteater, Kultuurikatel, ARSi maja, Tallinna Kunstihoone, Eesti Kunstnike Liit, JCDecaux, festival Üle Heli jt.

FREIRAUM TALLINN 1 ehk seeria üritusi vabaduse teemal toimub 14-15.09 Kanuti Gildi SAALis ja Tallinna linnaruumis, mida korraldab Kanuti Gildi SAAL koostöös Goethe Instituudiga. Freiraum (vabaruum) on Goethe Instituudi algatatud üleeuroopaline projekt, millesse on kaasatud 53 partnerit kultuuri-, kunsti- ja teadusringkondadest ning kodanikuühiskonnast, kes tegelevad 40 linnas küsimusega: Mida tähendab vabadus tänapäeva Euroopas? Millised on selle piirid? Kuidas seda hoida ja tugevdada?

Freiraumi koostööpartnerid püstitasid koostöös Goethe Instituudi esindustega projekti alguses kohalikust kontekstist tulenevalt vabadusega seotud küsimused, millest lähtudes püütakse üheskoos otsida vastuseid 2018-2019 aasta jooksul läbi viidavate ürituste raames üle Euroopa.
Kanuti Gildi SAALi dialoogipartneriks Freiraum projekti raames on ainsana Saksamaad esindav organisatsioon Kunsthaus Dresden. Mõistmaks vabaduse teema tagamaid tuleb nii Dresdeni kui Tallinna puhul arvesse võtta mõnevõrra sarnaseid minevikukogemusi seoses autoritaarse režiimi ja suveräänsuse puudumisega. Viimastel aastatel on Dresdenis kasvanud inimestes hirm, et käesoleval muutuste ajastul saab meie tavapärane kultuuriline homogeensus ohustatud. See omakorda tõstatab küsimuse - milline on kunsti roll ajastul, mil humanistlikud ja demokraatlikud väärtused on ohustatud. Kunsti kui indiviidi häält - kas seda on selles olukorras üldse kuulda ning milliseid tingimusi oleks vaja selle kuuldavuse suurendamiseks? Sellest tulenevalt tõstatas Kunsthaus Dresden küsimuse - mida saab kunst kui vabaduse keel ära teha meie üha kasvava ängistuse ajastul?
Koostöös Goethe Instituudiga Tallinnas püstitasime eneseirooniliselt küsimuse: kas me võime olla õnnelikud? Keskendudes vabaduse ja vastutuse vahelistele suhetele ning era- ja avaliku elu positiivsetele aspektidele Eestis. Olles kogenud sajandeid välismaist okupatsiooni, väärtustame oma isiklikku vabadust, mis väljendub kõrgelt arenenud digitaalses infrastruktuuris ja positiivselt laetud vigadest õppimise kultuurist. Kuidas me tuleme toime sellega kaasnevate riskide ja vastutusega?

Freiraum Tallinn 1 raames esitleme kunstnikke, kelle tööd käsitlevad vabaduse mõiste eri tahke delikaatselt kuid vahedalt. Eesti publikule tuttava Sarah Vanhee dokumentaalfilm “The Making of Justice” annab üdini inimliku sissevaate õigluse, õigussüsteemi ja kinnipeetute reaalsustesse ning Sven Johne videoteos “A Sense of Warmth” peegeldab tänapäeva ühiskonna pealesuruva eneseteostuse paineid. Kuraator Eva Neklyaeva käsitleb oma ettekandes mängulis-tõsiselt vabaduse võimalikkust oma tööpraktikas nii etenduskunstides, poliitikas kui ka seksuaalsuses.
Oma panus vabaruumi on meil kõigil võimalik anda osaledes linnaruumis toimuvas Isaac Chong Wai etenduste seerias “The Collective Individual Exercises” 14 ja 15 septembril. Isaac Chong Wai on veendunud, et kui me tahame ette kujutada teistmoodi tulevikku, siis me peaksime selleks ette valmistuma ja seda nö harjutama, mitte jätkama olemasolevate normide keskset käitumist. Seetõttu on ta välja pakkunud võimaluse väljendada oma tulevikuvisioone, unistusi ja fantaasiaid ning järele proovida solidaarsust üheskoos selles etenduste seerias. Ootame kõiki huvilisi osalema laupäeval 15.09 Vabaduse väljakul toimuvasse etendusse “One Sound of Futures”, milles sul on võimalus koos 99 inimesega ühiselt luua elav skulptuur ja jagada oma tulevikuvisioone. Osavõtuks pole vaja eelnevat esinemiskogemust, täpsemad juhised saab osalemiseks registreerudes: https://goo.gl/forms/NUqlHLIGwpE4zGbb2. Ühtlasi on see ka igati sobilik viis ühiselt tähistada EV 100 pidustusi Vabaduse väljakul. Isaac Chong Wai etenduste seeriat “The Collective Individual Exercises” on eelnevalt etendatud erilise tähendusega linnaväljakutel nii Hollandis, Hong Kongis, Lõuna-Koreas kui Hiinas.

Kõik Freiraum Tallinna raames toimuvad üritused on tasuta. Üritused saavad teoks koostöös Goethe Instituudiga. Etendused on osa projektist URBAN HEAT, EL kultuuriprogrammi toetusel. Pühendusega EV100 tähistamisele.

Rohkem projektist: https://www.goethe.de/prj/fre/de/index.html?wt_sc=freiraum www.saal.ee

Fotod: Performance by Isaac Chong Wai. Photo by Mariska Kerpel. Commissioned by SPRING Performing Arts Festival 2018. Video Still by Isaac Chong Wai. Commissioned by SPRING Performing Arts Festival 2018.

Freiraum Tallinn 1 ajakava:
14.09 17:30 ISAAC CHONG WAI (Hong Kong – Berliin) etendus “The Collective Individual Exercises – hugging, walking, laughing exercises” Balti Jaam – Vabaduse väljak
14.09 19:30 SARAH VANHEE (Brüssel) film “The Making of Justice” Kanuti Gildi SAAL
15.09 18:00 ISAAC CHONG WAI etendus “The Collective Individual Exercises – One Sound of the Futures” Vabaduse väljak
15.09 19:30 SVEN JOHNE (Berliin) video “A Sense of Warmth” Kanuti Gildi SAAL
15.09 20:00 EVA NEKLYAEVA (Santarcangelo) ettekanne “Taking playfulness seriously: exploring freedom in curatorial practice” Kanuti Gildi SAAL

FREIRAUM TALLINN 1 ehk seeria üritusi vabaduse teemal toimub 14-15.09 Kanuti Gildi SAALis ja Tallinna linnaruumis. Kanuti Gildi SAAL korraldab Goethe Instituudi algatatud üleeuroopalise vabaduse mõistega tegeleva projekti Freiraum raames sarja temaatilisi üritusi Tallinnas. Freiraum’i ehk vabaruumi on kaasatud 53 partnerit kultuuri-, kunsti- ja teadusringkondadest ning kodanikuühiskonnast, kes tegelevad 40 linnas küsimusega - mida tähendab vabadus tänapäeva Euroopas? Millised on selle piirid? Kuidas seda hoida ja tugevdada?

Freiraumi koostööpartnerid püstitasid koostöös Goethe Instituudi esindustega projekti alguses kohalikust kontekstist tulenevalt vabadusega seotud küsimused, millest lähtudes püütakse üheskoos otsida vastuseid 2018-2019 aasta jooksul läbi viidavate ürituste raames üle Euroopa.
Kanuti Gildi SAALi dialoogipartneriks Freiraum projekti raames on ainsana Saksamaad esindav organisatsioon Kunsthaus Dresden. Mõistmaks vabaduse teema tagamaid tuleb nii Dresdeni kui Tallinna puhul arvesse võtta mõnevõrra sarnaseid minevikukogemusi seoses autoritaarse režiimi ja suveräänsuse puudumisega. Viimastel aastatel on Dresdenis kasvanud inimestes hirm, et käesoleval muutuste ajastul saab meie tavapärane kultuuriline homogeensus ohustatud. See omakorda tõstatab küsimuse - milline on kunsti roll ajastul, mil humanistlikud ja demokraatlikud väärtused on ohustatud. Kunsti kui indiviidi häält - kas seda on selles olukorras üldse kuulda ning milliseid tingimusi oleks vaja selle kuuldavuse suurendamiseks? Sellest tulenevalt tõstatas Kunsthaus Dresden küsimuse - mida saab kunst kui vabaduse keel ära teha meie üha kasvava ängistuse ajastul?
Koostöös Goethe Instituudiga Tallinnas püstitasime eneseirooniliselt küsimuse: kas me võime olla õnnelikud? Keskendudes vabaduse ja vastutuse vahelistele suhetele ning era- ja avaliku elu positiivsetele aspektidele Eestis. Olles kogenud sajandeid välismaist okupatsiooni, väärtustame oma isiklikku vabadust, mis väljendub kõrgelt arenenud digitaalses infrastruktuuris ja positiivselt laetud vigadest õppimise kultuurist. Kuidas me tuleme toime sellega kaasnevate riskide ja vastutusega?

Lähtudes nendest küsimustest esitleme Freiraum Tallinn 1 raames kunstnikke, kelle tööd käsitlevad delikaatselt kuid vahedalt ja sügavalt vabaduse mõiste eri tahke või selle varjukülgi. Eesti publikule tuttava Sarah Vanhee dokumentaalfilm “The Making of Justice” annab üdini inimliku sissevaate õigluse ja õigussüsteemi ning kinnipeetute reaalsustest. Sven Johne videoteos “A Sense of Warmth” peegeldab tänapäeva ühiskonna pealesuruva eneseteostuse paineid. Kuraator Eva Neklyaeva käsitleb oma loeng-ettekandes mängulis-tõsiselt vabaduse võimalikkust oma tööpraktikas nii etenduskunstides, poliitikas kui seksuaalsuses.
Lisaks Kanuti Gildi SAALis toimuvatele üritustele on 14-15.09 kavas ka etendused linnaruumis, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised. Hong Kongist pärit Berliinis resideeruva kunstniku Isaac Chong Wai etenduste seeriat “The Collective Individual Exercises” on etendatud erilise tähendusega linnaväljakutel nii Hollandis, Hong Kongis, Lõuna-Koreas kui Hiinas. Isaac on veendunud, et kui me peaks ette kujutama uutmoodi tulevikku, siis me peaksime selleks ette valmistuma, mitte jätkama olemasolevate ideoloogiate ja normide keskset käitumist. Seetõttu on Isaac välja pakkunud kõigile võimaluse väljendada oma tulevikuvisioone, unistusi ja fantaasiaid ning järele proovida solidaarsust üheskoos. Sul on võimalus anda oma panus sellesse 15.09 koos 99 inimesega üheaegselt Vabaduse väljakul. See on igati sobilik viis sümboolselt tähistada EV100 pidustusi läbi tuleviku kujutlemise üheskoos Vabaduse väljakul!

Kõik Freiraum Tallinna raames toimuvad üritused on tasuta. Üritused saavad teoks koostöös Goethe Instituudiga. Etendused on osa projektist URBAN HEAT, EL kultuuriprogrammi toetusel. Pühendusega EV100 tähistamisele.

Rohkem projektist:
https://www.goethe.de/prj/fre/de/index.html?wt_sc=freiraum

Freiraum Tallinn 1 ajakava:
14.09 17:30 ISAAC CHONG WAI (Hong Kong – Berliin) etendus “The Collective Individual Exercises – hugging, walking, laughing exercises” Balti Jaam – Vabaduse väljak
14.09 19:30 Kanuti Gildi SAAL SARAH VANHEE (Brüssel) film “The Making of Justice”
15.09 18:00 ISAAC CHONG WAI etendus “The Collective Individual Exercises – One Sound of the Futures” Vabaduse väljak
15.09 19:30 SVEN JOHNE (Berliin) video “A Sense of Warmth” Kanuti Gildi SAAL
15.09 20:00 EVA NEKLYAEVA (Santarcangelo) loeng-ettekanne “Taking playfulness seriously: exploring freedom in curatorial practice” Kanuti Gildi SAAL

ÜLESKUTSE – tule osale Isaac Chong Wai lavastuste seerias “The Collective Individual Exercises”

Freiraum Tallinna raames 14.+15.09

Kaasame inimesi Isaac Chong Wai etendusse jagades oma lugusid ja tulevikku maailmaga. Etendus "The Collective Individual Exercises" kutsub sind osalema avalikus ruumis koos erineva taustaga inimestega. Teost on etendatud Hollandis, Hong Kongis, Lõuna-Koeras ja Hiinas. Meil on rõõm kutsuda sind Tallinna versiooni!

Toimumisaeg: 15. septembril 15:30-18:30 (proov+etendus)

Etendust "The Collective Individual Exercises: One Sound of the Futures" esitatakse Vabaduse väljakul 15. septembril vähemalt 100 osajelaga. Selleks otsime inimesi, kes soovivad väljendada oma tulevikuvisiooni, unistusi ja fantaasiaid koos 99 inimesega. Kõik 100 inimest esinevad koos ja räägivad samal ajal oma tulevikust.

Osalemine on tasuta! Sul pole vaja eelnevat esinemiskogemust. Selles projektis osalemiseks peab olema vähemalt 18 aastat vana (alla 18-aastastel on vaja lapsevanema luba).

Osalemissoovist teada andmise tähtaeg: 10.09.18

Osalemiseks palume täita see küsimustik https://goo.gl/forms/NUqlHLIGwpE4zGbb2, mis võtab 2-5 minutit.
Lisaküsimustele saab vastuseid meili teel: freiraumtallinn@gmail.com.

Peale 15. septembri etendust saab osaleda ka Isac Chong Wai töötoas+etenduses 14. septembril. Etendus "The Collective Individual Exercises: Hugging, Walking and Laughing Exercises" algab vähemalt 30 inimesega Balti Jaama ooteplatvormi eest ning lõppeb Vabaduse Väljakul. Selleks otsime inimesi, kes soovivad osaleda Chog Wai töötoas ning keda huvitab liikumine ja heli avalikus ruumis. Märgi küsimustikus ära, kui soovid osaleda mõlemas. On võimalik osaleda rohkem kui ühes etenduses.

Freiraum ehk Vabaruum on Goethe Instituudi poolt algatatud projekt, millesse on kaasatud partnerid üle Euroopa, kes tegelevad küsimusega - mida tähendab vabadus tänapäeval? Kanuti Gildi SAAL korraldab sellega seoses seeria temaatilisi üritusi. Olete oodatud osa saama ka teistest Freiraum Tallinna sündmustest - Sarah Vanhee (Brüssel) filmilinastus, Sven Johne (Berliin) videoesitlus ning vestlusring kunstnikega Kanuti Gildi SAALis.

Rohkem infot: www.saal.ee #freiraum

Facebook: “Freiraum Tallinn: Isaac Chong Wai”

Kunstniku kohta: www.isaacchongwai.com


ENG

OPEN CALL

Isaac Chong Wai performance series “The Collective Individual Exercises”

Part of Freiraum Tallinn 14.+15.09

We are looking for people to participate in the performance of Isaac Chong Wai by sharing your futures and stories with the world. The performance "The Collective Individual Exercises" invites you to be part of the mass performance in public space with people from different backgrounds. The work has been shown in the Netherlands, Hong Kong, South Korea and China. We are excited to have you in the Tallinn version!

Time: 15. September 15:30-18:30 (rehearsal+performance)

The performance "The Collective Individual Exercises: One Sound of the Futures" will be performed at the Freedom Square on the 15th September with a minimum of 100 participants. For this performance we are looking for people who would like to express their visions of the future, their dreams and their fantasies together with 99 other people. During the performance all 100 participants will perform together and talk at the same time about their futures.

It is free to participate! You don’t need any performance-experience or special skills. You need to be at least 18 years old to join this project (If you are under 18, we will need the permission from your legal guardian). You are never too old to join this project.

Please fill in this questionnaire https://goo.gl/forms/NUqlHLIGwpE4zGbb2. This will take you 2-5 minutes. You can also send an e-mail to: freiraumtallinn@gmail.com.

Deadline 10.09.18

Besides the performance on the 15th of September, there will be workshop+performance by Isaac Chong Wai on the 14th of September where you can also participate in. The performance "The Collective Individual Exercises: Hugging, Walking and Laughing Exercises" will be performed from Balti Jaam train station platform to the Freedom Square on the 14th September with a minimum of 30 participants. For this performance we are looking for people who would like to participate in the performance workshop and perform together with other participants focusing on movement and sound.

If you are interested in joining one of these performances you can let us know via the questionnaire stated above. You can participate in more than one performance.

This is a chance to take part in Freiraum, a project by the Goethe-Institut which brings together 53 actors in culture, the arts, science and civil society with 40 cities in Europe exploring the issues about today's freedom. The event in Tallinn is being organised by Kanuti Gildi SAAL, an independent centre for the performing arts.

The programme also includes Sarah Vanhee (Brussels) film screening, Sven Johne (Berlin) video presentation and an artist talk.

More info: www.saal.ee #freiraum

Facebook: “Freiraum Tallinn: Isaac Chong Wai

About the artist: www.isaacchongwai.com

__

RUS

Призыв- приходи и участвуй!

В серии постановок художника Chong Wei

“Collective individual exercises” В рамках Freiraum в Таллинне 14.+15.09.2018

Желаем привлечь к участию добровольцев и желающих в представлениях художника из Гонг Конга, работающему в Берлине Chong Wei, в постановку “Collective Individual Exercises” в городском пространстве. Его представления проходили в Европе на фестивале Spring в Утрехте, а так же в Гонг Конге, Южной-Корее и в Китае.

Задача серий индивидуальных коллективных тренировок - это участие как можно большего количества абсолютно разных людей, представителей различного культурного наследия и изучить, - как мы сможем быть солидарными с друг другом во время представления и в городском пространстве, и чему мы можем из этого научиться.

Больше информации: www.isaacchongwai.com

Представления:

В Пятницу 14.09 в 17:30-18:30 Balti Jaam - Vabaduse väljak,

“Collective individual exercises” это представление, - совместное движение под

руководством художника, начиная с перрона Балтийского Вокзала до Площади Свободы.

В Субботу 15.09 в 18:00-18:30 Vabaduse väljak

“One sound of the futures”- это представление, в котором 100 человек под руководством художника смогут одновременно говорить о своем понимании будущего.

Время проведения:

Пятница, 14 сентября 2018 15:00-19:00

Суббота, 15 сентября 2018 14:00-19:00

Ждем вас участвовать в один из или в оба дня. Для участия нужный инструктаж и совместная репетиция пройдут с представлением в один день. Ждем всех желающих!

Ранний театральный опыт не обязателен.

Дай знать о своем желании участвовать до 10.09!

Freiraum или Vabaruum это проект от европейского партнёра Института Гёте, занимающиеся вопросом: что значит свобода в современной Европе. Kanuti Gildi

SAAL организует в связи с этим целую серию мероприятий. Также ждем вашего участия в других Freiraum Tallinn событиях 14-15.09 - Sarah Vanhee (Brüssel) экранизация, Sven Johne (Berliin) видеопредставление и беседы с художниками в Kanuti Gildi SAAL.

Больше информации: www.saal.ee

Регистрация https://goo.gl/forms/NUqlHLIGwpE4zGbb2

Вопросы: freiraumtallinn@gmail.com

Facebook: “Freiraum Tallinn: Isaac Chong”

Kõiki Eesti teatreid hõlmav loeng-lavastus "Sisenemine sisenemisse" esietendub 6. septembril kell 21:00 Tartu Vanemuise väikeses majas DRAAMA 2018 festivali raames.

"Sisenemine sisenemisse" keskendub reaalse elu ning kujundatud situatsiooni vahelisele häälestamisele. Loeng-lavastuses on kokku kogutud kõikide Eesti teatrite ja etendusasutuste helilised publikukutsungid ja seostatud tähistajad. Heliline märguanne, mis reeglina tähistab etenduseks valmisolekut ning on signaal saali kogunemiseks, saab antud lavastuses keskseks tegelaseks. Lisaks erinevate kutsungite kuulamisele ja info kuvamisele, leiavad lavaruumis aset ka analüütilised mõtestavad protsessid. Eesti on võrreldes ülejäänud Euroopaga väga unikaalne publiku heliliste kutsungite poolest. Teater Vanemuine poolt alguse saanud traditsioon (mis tähistas eelmisel aastal maja publikukutsungi juubelit) on sütitanud kõiki teatreid disainitud signaalile tähelepanu pöörama, sest üleminek elust kunsti kogemusse on samm lähemale identiteedi terviklikumale tajumise võimalusele. "Sisenemine sisenemisse" kui vaataja ning vaatemängu kohtumise valmisolek.

Autor, lavastaja, etendaja: Henri Hütt; Lavastaja, etendaja: Veiko Tubin; Kunstnik, disain: Jaan Evart; Tehniline tugi: Henry Kasch; Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL; Koostööpartner: Eesti Teatri Agentuur; Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Erilised tänud: Rahvusooper Estonia, Kuressaare Linnateater, Tallinna Linnateater, Eesti Draamateater, Endla Teater, NUKU Teater, Rakvere Teater, Teater NO99, Ugala Teater, Teater Vanemuine, Vene Teater, Tallinna Lasteteater, Arena, Banaanikala Projektiteater, Daysleepers, Eesti Tantsuagentuur, Emajõe Suveteater, Fine5 Tantsuteater, Goltsman Ballet, Ilmarine, Kanuti Gildi SAAL, Kell Kümme, Kinoteater, Miksteater, Must Kast, Piip ja Tuut Teater, Polygon Teater, Prem Productions, R.A.A.A.M., Sundown Entertainment, Sõltumatu Tantsu Lava (STL), Tallinna Tantsuteater, Tartu Uus Teater, Teoteater, Theatrum, Tuuleveski Teater, Vaba Lava, Vana Baskini Teater, Teater Varius, VAT Teater, Vilde Teater, Von Krahli Teater, Improteater Ruutu 10, Eesti Improteater / Arena, Improteater Impeerium, Improteater JAA, Raadioteater (nimekiri täieneb) & Pact Zollverein

Esietendus: 6. september kell 21:00 Eesti Teatri Festival DRAAMA 2018, järgmine etendus 1. oktoobril kell 19:30 rahvusvahelise muusikapäeva puhul Kanuti Gildi SAALis, millele järgneb ka vestlus kunstnikega. Lavastus kestab 75 minutit.
Piletid müügil Piletilevis – DRAAMA festival: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/teater/sisenemine-sisenemisse-henri-hutt-veiko-tubin-kanuti-gildi-saal-draama-2018-258156/
Kanuti Gildi SAALi etendus: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/performance/henri-hutt-veiko-tubin-loeng-etendus-sisenemine-sisenemisse-260721/

Kevadel avaldasime lootust, et "Oomen" saab siiski võimalikuks tulevikus. Nüüd ongi tulevik käes ja ennäe töövõitu. 5. oktoobril esietenduv ruumipoeetiline rännak "Oomen" käsitleb Kreenholmi elava kujundina sellest, kuidas töö tähendus on radikaalselt muutumas.

"Oomen" põhineb avangardpoeet Aleksei Gastevi teosel "Töölislöögi poeesia". Gastev sai sotsialistlikul Venemaal tuntuks kui teoreetik ja praktik, kelle huvi ja siht oli parandada tööliste efektiivsust vabrikutes. Tema tekstid on kui poeetilised plahvatused, Kreenholmi müüride vahel võtavad need installatiivse vormi. Etendavad Mirtel Pohla, Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja ning Vox Populi koor.

Tööjõud, tööviljakus, tööaeg, töökoht. Töö on praeguse maailma keskne mõiste, on seda täna ja on olnud aastasadu. Kuhu on viinud miljardid klahvivajutused, kuhu ketrajate masinkiired näpuliigutused? Kuhu on viinud kolbid ja kompressorid, pooljuhid ja protsessorid? Edasi, aina edasi. Aga edasi kuhu? Ja kuhu jääb inimene?

Massid, majandus, marginaalid. Kreenholmi tehastes on töötanud tuhanded ja tuhanded. Minevik on proletaarne, olevik on postindustriaalne, tulevik on paljulubav nagu Milton Friedmani naeratus. Kuid on veel üks vaade. Kreenholmis ei vurise enam ammu ketrusmasinad, ei voola kangakilomeetrid. Progress on töö viinud lihtsalt edasi, tuhandete kilomeetrite taha, aga miski on siia ometi alles jäänud. Endena, oomenina kõrguvad Kreenholmi tühjad tehasehooned. Nad kõrguvad elava metafoorina kahe maailma piiril ja see piir pole vaid riikide vahel. Vaadake! Kui palju tähenduskihte! On Kreenholm oomen hea uue ilma saabumisest ja töö lõpust? Või vastupidi – ehk on Kreenholm oomen töö igavikkusest, isegi kui masinad ja kõikvõimsad algoritmid on selle inimeselt üle võtnud ja töö tähenduski on muutunud? Võib-olla oleme me alles progressi alguses? Kuhu viib inimeste ja masinate tahe ja mis on see sõnastamatu, mis jääb alles ka peale kurblikku viimast vilet?

Jarmo Reha (1991) on vabakutseline lavastaja ja näitleja, kes on varasemalt olnud teatris NO99. Reha on lõpetanud EMTA Lavakunstikooli XXVI lennu näitlejana. Tema viimaste tööde hulka kuuluvad rollid mängufilmis "Portugal" ning lavastustes "BIG DATA" ja "Pikse pill". Lavastajana huvitub ta installatiivsest ruumist ja füüsilisest poeesiast.

Tekst: Aleksei Gastev
Lavastaja: Jarmo Reha
Kunstnik: Liina Tepand
Dramaturgid: Laur Kaunissaare, Aare Pilv
Helikunstnik: Argo Vals
Valguskunstnik: Karolin Tamm
Dirigendid: Janne Fridolin, Svetlana Gorjušina
Etendavad: Mirtel Pohla, Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja, Vox Populi koor ja Narva poistekoor
Produtsent: Jarmo Reha
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Projektijuht: Birgit Krullo

Esietendus: 5. oktoober kell 14:30
Etendused: 5. oktoober kell 18:00, 6. oktoober kell 14:30 ja 18:00, 7. oktoober kell 14:30
Kestus: 2h

Lavastuse "Oomen" rännak algab Narvas Kreenholmi Manufaktuuri vana värava juurest, Joala 23. Palume riietuda ilmale vastavalt. Etendused on eesti keeles sünkroontõlkega vene keelde.

Piletid müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal:
tavapilet – 22 EUR
sooduspilet – 19 EUR
autopakett – 19 EUR/in ehk nelja või enama koos ostetud pileti puhul ühe pileti hind 19 EUR
toetaja pilet – 35 EUR

"Oomen" valmib Eesti Vabariigi 100ndaks sünnipäevaks. Lavastuse teavitustegevust toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lavastust toetavad Narva Gate, Eesti Kultuurkapital, Viru Keemia Grupp
Täname: Tartu Uus Teater, Narva Muuseum, Elisa Eesti, Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Alates 14. juunist saab Dresdeni Kunstihoones vaadata koostöös Kanuti Gildi SAALiga sündinud näitust „Freiheit zur Freiheit“, muu hulgas Jaan Toomiku videoinstallatsiooni „Oleg“. Näitus on osa üleeuroopalisest projektist Freiraum, mille algatas Goethe Instituut.

Mida tähendab vabadus tänapäeval Euroopas; kus on vabadus piiratud või ohus? Euroopa Goethe Instituutide projekti Freiraum raames alustavad Kanuti Gildi SAAL ja Dresdeni Kunstihoone ühist näituse- ja üritusesarja, mis käsitleb vabaduse küsimusi Euroopas. Näitusega „Freiheit zur Freiheit“, mis avatakse 14. juunil Dresdenis, uurivad projektipartnerid vabaduse eeldusi kahes üksteisest kaugel asuvas Euroopa punktis – Tallinnas ja Dresdenis.

Millistel tingimustel on vabadus üldse võimalik? Selleks et mõista Euroopa vabadust kunsti vaatenurgast, tundub oluline heita pilk minevikku. Dresdenis avatud näitusel esitletakse kolme kunstniku teoseid kolmest geograafilisest ja aja(loo)lisest perspektiivist – Mauthauseni ja Varssavi, Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Poola Rahvavabariigi ning iseseisvuse taastamise eelse ja järgse Tallinna vahel. Terrori ja autoritaarsete režiimide kogemise kiuste peegeldub just Marian Boguszi, Christa Jeitneri ja Jaan Toomiku töödes tollase noore põlvkonna optimismi ja sõltumatust ning elavat püüdlust kunstilise vabaduse järele.

Näitus annab avalöögi järgmistele üritustele, mis toimuvad sügisel nii Dresdenis kui ka Tallinnas.

FREIRAUM
Projekt Freiraum soovib välja selgitada, kuidas on Euroopa linnades lood vabadusega. Millised küsimused tõusevad esile, kui kodanikud, teadlased ja kultuuritegelased mõtisklevad vabaduse mõiste üle konkreetses kohas? Milliseid probleeme konkreetses linnades nähakse? 38 Goethe Instituuti ja nende partnerid kunstivaldkonnast ja kodanikuühiskonnast vahetavad küsimusi elavalt üle kogu Euroopa ning leiavad küsimustele distantsilt vaatajate abil loovaid vastused.

Lähem info Goethe Instituudi kodulehel: www.goethe.de/freiraum Partnerid:
www.kunsthausdresden.de
www.saal.ee

Sel laupäeval, 9. juunil toimub lavastuse "Workshop" etendus Soomes Hangö Teaterträff teatrifestivalil. Selle aasta veebruaris Kanuti Gildi SAALis esietendunud Juhan Ulfsaki, Mart Kangro ja Eero Epneri lavastus kutsuti festivalile, mille programmis on teiste seas ka Teatr Weimar, Viirus Teater, Klockriketeatern jpt. "Workshop" on lavastus õpetamisest ja õppimisest. Kuidas lüüa naela laua sisse. Kuidas õppida rääkima. Kuidas olla empaatiline. Õige hingamine sünnitamisel ja väärikuse säilitamine suremisel. Lavastuse valguskunstnik on Oliver Kulpsoo, helikunstnik Artjom Astrov, produtsent ja konsultant Maria Arusoo. Lavastuse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital, külalisetendus Hangös toimub Eesti Kultuuriministeerimi programmi Eesti kultuur maailmas toel.

Järgmised "Workshopi" etendused on Baltoscandal festivalil Rakveres 5., 6. ja 7. juulil.

Täpsem informatsioon:
Maria Arusoo
maria@cca.ee

Rahvusvaheline etenduskunstide biennaal NU Performance Festival ühendab sel aastal jõud muusikafestivaliga Üle Heli. Suure elevusega teatame, et oktoobris Tallinnas toimuvate festivalide ühised piiratud koguses pimepassid on saabunud müüki.

20.-28. oktoobril toimuv etenduskunstide biennaal NU Performance Festival ning 25. oktoobril algav muusikafestival Üle Heli ühendasid jõud, et tuua publikuni mitmekesine rahvusvaheline ja kohalik etenduskunste ning muusikat sisaldav programm. Tihe koostöö samaaegselt toimuvate festivalide vahel aitab luua senisest veelgi vaheldus- ja ideederikkama unikaalse terviku. Alates 6. juunist müüki tulnud piiratud kogus ühiseid festivalipasse võimaldavad külastada nii etendusi ja performance'id, kui ka kontserte ja klubiüritusi, mis toimuvad oktoobri eelviimasel nädalal.

VII NU Performance Festival toimub 20.-28. oktoobril 2018 ning kannab alapealkirja “Objekt ja kollektiiv”. Festival leiab aset sel aastal juba seitsmendat korda ning on läbi aastate olnud oodatud etenduskunstide biennaal. Esimese väljalaske puhul, 2005. aastal, sai saateks kirjutatud, et "festival uitab ringi teatri, kujutava ja performance`i kunsti, popmuusika ja kaasaegse tantsu vahemaastikel. See on defineerimatu, amorfne ning dünaamiline ala, kus põimuvad erinevad erialad, arusaamad, traditsioonid. Siin, õieti ei-kellegi-maal, tekivad hübriidsed kultuurivormid ning luuakse uusi autoripositsioone”. See on jätkuvalt relevantne ka 2018 aasta festivali ideoloogilise platvormi määratlemisel.

NU Performance Festivali selle-aastase programmi huvi on tuua esile ootamatut, viia kõrvale harjumuspärasest ning luua pinnast performatiivsuse avaramale tajumisele. Festivali keskmes on objektse kunsti ajaliin ning performatiivsed võimalused, mis mõtestavad ümber publiku individuaalset ja kollektiivset kogemust. Festivali kuraatoriteks on Henri Hütt ja Mihkel Ilus, kes on kunstnike-duona tegutsenud läbi seitsme aasta.

Käesoleval aastal toimuval festivalil Üle Heli on oodata kontserte, klubiõhtuid, heliinstallatsioone ning haridusliku eesmärgiga seminare ja vestlusringe. Samuti toimuvad festivali otsingulisele ja avastamisrõõmu taotlevale lähenemisele omaselt sündmused erinevates kohtades nii Tallinnas kui ka festivali lõpupäeval, 28. oktoobril toimuva eksootilise väljasõidu kaudu kaugemalgi. Heliüleste tasandite muusikafestival Üle Heli keskendub žanrimääratluste asemel muusika tähenduslikkusele ja seostele erinevate kunstivaldkondadega. Festivali huviorbiidis muusikalised nähtused, mis väljuvad etteantud raamidest ja suhestuvad ümbritsevaga vabalt ning loominguliselt, esitades küsimusi ja pakkudes erinevaid tõlgendamis- ning dialoogivõimalusi ka heliülestel tasanditel.

Mõlema festivali programmid avalikustatakse augusti keskel ja siis tulevad müüki ka üksikpiletid.
Festivalide ühispassi on võimalik soetada Piletilevist: www.piletilevi.ee/est/piletid/nu-performance-festivali-ja-ule-heli-2018-pass-255508/

Kaasaegsete etenduskunstide keskus Kanuti Gildi SAAL toob oma 17. hooaja parimad lavastused 10.-12. mail Tartusse Genialistide Klubisse ja Tartu Uude Teatrisse.

Esimese etenduskunstnikuna astub 10. mail üles Tartus sündinud ja Amsterdamis maineka SNDO tantsukooli lõpetanud Maria Metsalu, kelle lavastus “Mademoiselle x” räägib meile loo naisest, kes olles elus on veendunud, et tegelikult on ta surnud. Selles reaalsuses on kõik võimalik ja lubatud. Läbi Mademoiselle x-i narratiivi, kes jõlgub zombina kuskil “vahepeal” nagu elav surnu, pannakse vaatluse alla etendaja motivatsioon ja seisund repetatiivsel sama etenduse ning materjali korduval esitamisel. Maria Metsalu on loonud peamiselt soolotöid, mis on kantud püsivast huvist iseenda persooni tekitamise, enese mütologiseerimise ja mina-loome vastu. Tema uurimisprotsessi olulisteks tahkudeks on füüsilise ja virtuaalse tegelikkuse kõrvutamine, nende kokkuviimine ja erinevuste mõistmine koostoime, sotsiaalse vahetuse ja teisenemise seisukohast. Metsalu on mainitud lavastusega tuuritanud New Yorgis, Pariisis, Londonis, Helsingis ja sõidab Tartust edasi Kopenhaagenisse.
11.ja 12. mail etendub kolme Eesti teatri suurkuju Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri lavastus “Workshop”, mis viib vaatajad didaktilisele ja poeetilisele teekonnale. Laval on dramaturg, koreograaf ja näitleja – kes kõik mängides oma rolli, kuid ka pidevalt vahetades neid loovad peaaegu täiusliku mõttelise ja kehalise koreograafia sümbioosis ruumi, kus saab mõttega rännata.

Neljapäeval, 10. mail Tartu Uues Teatris kavas olnud Ruslan Stepanovi soololavastus “Невесомость” jääb kahjuks kunstniku vigastuse tõttu ära.

NB! Lisaks põhiprogrammile toimuvad ka vestlusringid kunstnikega, mida modereerivad Tartu Ülikooli noored teatriteadlased – Eline Selgis, Hanna Maria Salong ja Lisanna Annus

Kanuti Gildi SAALi hooaja lõpufestival Facebookis: www.facebook.com/events/182190662583458/

Piiratud arv pileteid eelmüügis Piletilevis ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal: www.piletilevi.ee/est/piletid/kanuti-gildi-saali-etendused-tartus-56565/

Toetajad ja partnerid: Tartu Linnavalitsus, Rahvakultuuri Keskus, Valmiermuiža

Kanuti Gildi SAALi hooaja lõpufestivali kava:
N 10.05 20:30 MARIA METSALU “Mademoiselle x” Tartu Genialistide Klubi
R 11.05 19:00 MART KANGRO, JUHAN ULFSAK, EERO EPNER “Workshop” Tartu Uus Teater
L 12.05 19:00 MART KANGRO, JUHAN ULFSAK, EERO EPNER “Workshop” Tartu Uus Teater

Rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil, tegi Kanuti Gildi SAAL koos huvilistega väljasõidu TANTS(U)GALAle, kus esitleti TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti diplomandide lavastusi ja mis lõpetas 13. korda toimunud Viljandi Tantsunädala.

TANTS(U)GALA raames anti üle Kanuti Gildi SAALi tantsupäeva hommikusöökidel välja antud Sõltumatu Etenduskunsti Auhindade traditsioonist välja kasvanud omaalgatuslikke preemiaid. Seekord jagati tunnustust järgnevalt:

-Patrick R. Vesi auhinna ennastsalgava tegevuse eest etenduskunstide välja 2017. aastal sai Iggy Lond Malmborg.

-Henri Hüti nimelise muusikalise kujunduse eripreemia sai Jakob Juhkam subkultuurse terviku loomise eest lavastuses “The Dreamers”.

-Oliver Kulpsoo nimelise auhinna sai Raho Aadla.

-Sandra Jõgeva poolt algatatud ja žürii hääletuse tulemusel pälvis esmakordse Kallutatud Jõu Preemia Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Tema enda väljendit kasutades "kunstipoliitika korrastamine" on saanud ägedate vastulausete ja protestide osaliseks, mis on leidnud väljundi nii arvamusartiklites, publitseeritud vestlusringides kui sotsiaalmeedia postitustes ja diskussioonides. Eravestlustest rääkimata. Soomre otsustele on ette heidetud kunstirahade koondumist kitsa ringkonna kätte, ebademokraatlikkust kunstirahade jagamisel ja kunstielu võtmist äärmiselt Tallinna-keskselt. Eriti teravat kriitikat on pälvinud tema otsus kaotada ära seni kõigile avatud Kultuuriministeeriumi galeriitaotluste voor 2016. a lõpus. Esimese Ojasoo ja Semperi nimelise Pereväärtuste Preemia pälvis eraeluline paar, kes on andnud oma parima, muutmaks riiklikku institutsiooni seda kahekesi juhtides millegi perefirma sarnaseks. Selle laureaadid on Tallinna Kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepp ja sama asutuse kuraator Anneli Porri. Lisaks ilma konkursita oma elukaaslase vastutavale ametikohale töölevõtmise võib Tallinna Kunstihoone tegevuse puhul võitjapaari ajal esile tõsta selle tööpõhimõtete senisest läbipaistmatumateks muutmist, avaliku ja korralise näituseprojektide konkursi kaotamist, Kunstihoone nõukogu arvulist vähendamist. Viimasel ajal on paksu verd tekitanud Kunstihoone soov saada osa nende näitustel eksponeeritud kunstiteoste ka hilisemast müügisummast.

Kanuti Gildi SAAL teeb rahvusvahelise tantsupäeva puhul 29. aprillil väljasõidu koos huvilistega Viljandisse. Juba 13 korda toimub seal tantsupäevaga seoses Viljandi Tantsunädal http://tantsunadal.ee, mis kulmineerub TANTS(U)GALAga ehk TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti diplomandide lavastuste esitlemisega Ugala teatris.

TANTS(U)GALA raames antakse üle omaalgatuslikud preemiad, mis on välja kasvanud Kanuti Gildi SAALi tantsupäeva hommikusöökidel välja antud Sõltumatu Etenduskunsti Auhindade traditsioonist. Omaalgatuslike preemiate puhul on tegemist tunnustuse jagamisega isiklike kompromissitute sisekategooriate järgselt ja seekord lähevad üle andmisele: Henri Hüti nimeline muusikalise kujunduse eripreemia, Patrick R. Vesi auhind, Oliver Kulpsoo nimeline auhind ja Sandra Jõgeva algatatud preemiad.

Eelmisel tantsupäeva hommikusöögil Kanuti Gildi SAALis andis Kaja Kann välja omaalgatusliku Zoja Kosmodemjanska nimelise preemia Sandra Jõgevale. Vastusena sellele kutsus Sandra Jõgeva ellu eraalgatuslikud preemiad - Kallutatud Jõu Preemia ning Ojasoo ja Semperi nimelise Pereväärtuste Preemia, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu ebademokraatlikele ning läbipaistmatust süvendavatele nähtustele kaasaja Eesti kultuurimaastikul. Samuti üksikisikutele, ametiasutustele ja institutsioonidele, kes paljudes tekitavad mõtte, et "struktuurides on kallutatud jõud".
Kallutatud Jõu Preemia ei ole kindlasti otsene korruptsioonisüüdistus, kuigi selle "tööpealkiri" oli korruptsioonipreemia. Pigem on see märguanne, et mõne inimese või institutsiooni viimase aja tegevust tajutakse ebaõiglust ning ebavõrdsust süvendavana, et tema/selle tööpõhimõtted mõjuvad ebademokraatlike ning autokraatlikena. Ühe sõnaga kokku võttes mõjub tema/selle tegevus kallutatuna. Kallutatud Jõu Preemia laureaadi valis 21. aprillil žürii koosseisus: Marian Kivila, Harry Liivrand, Karin Paulus, Sandra Jõgeva ja Triinu Jürves. Lähtuvalt sotsiaalmeedia üleskutsest anti üles nominendid (esitajad jäävad anonüümseks): RMK, Tallinna Kunstihoone, Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstnike Liidu juhatus, Mark Soosaar, Paavo Nõgene, Märt Sults, Elin Kard, Manfred Vainokivi, Peep Puks ja Raimo Jõerand, Maria-Kristiina Soomre.
Nii Kallutatud Jõu preemia kui Ojasoo ja Semperi nimeline Pereväärtuste Preemia on mitterahalised auhinnad. Auhinnad on valmistanud skulptor Rene Reinumäe. Kuna ta ei võtnud oma erialase töö eest tasu, võib teda lugeda ühtlasi preemiate suursponsoriks.

Kõik preemiad antakse üle TANTS(U)GALAgal, täpsema päevakava leiab - www.ticketer.ee/tants-u-gala/.
Kanuti Gildi SAALi poolt algatatud omaalgatuslike auhindade jagamise nimekiri on jätkuvalt avatud, kel huvi võib lahkesti liituda!

Maike ja Iggy Lond Malmborgi “99 Words for Void” etendub Nowy Teatris Varssavis!

Homme, 26. aprillil saab Maike ja Iggy Lond Malmborgi lavastust“99 Words for Void” näha Nowy Teatris Varssavis.

Nowy Teatr on tunnustatud poola lavastaja Krzysztof Warlikowski 2008. aastal loodud uus teater, mis otsib aktiivselt dialoogi publikuga ning võtab julgelt sõna ka kultuuripoliitikas. Kanuti Gildi SAAL on Nowy teatriga samuti jätkuvas dialoogis ning koostöös, 2 aastat tagasi külastasime neid lavastusega “Three left hours”. Teatri kuraatorid on jälginud Maike ja Iggy Lond Malmborgi töid ning nüüd avanes võimalus nad ka Varssavisse esinema kutsuda.

Maike ja Iggy Lond Malmborg kommenteerivad lavastuse “99 Words for Void” esitamist Poolas: “99 Words for Void” vaatleb, kuidas humanistlik retoorika pöördub ümber ning muutub ennast välistavaks jõuks. Oleme selle lavastusega esinenud Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, kus humanismi toidetakse nö. rinnapiimaga ning peetakse immanentseks tõeks. Me oleme väga põnevil, kuidas me lavastus võetakse vastu paremäärmuslusliku päevapoliitika valguses. Kas Poola konteksis võiks öelda, et humanistlik retoorika on pigem vastupanu, mitte hegemoonia? Kas kriitikale on siis üldse kohta? Rainer Fassbinder väidab, et iga ülestõus saab alguse enesele noa selga löömisega, justkui kannaks see ise mürki, mida ta tahab eemaldada. Selliste mõtetega oleme me oleme tulnud Varssavisse ning loodame siit lahkuda võibolla haavatuna, kuid siiski tugevama enesekriitikaga.

Lavastus “99 Words for Void” (tõlge: 99 sõna tühjusele) vaatleb humanismi ja sellele toetuva "euroopalike väärtuste" tausta ning jälgib, kuidas neo-liberaalne poliitika on „inimlikkuse ideoloogia“ dissonantsi löönud - glitch, mis ideoloogilisi värdvorme ja võõrandumist toodab. See on lugu lootuse asendumisest soovidega, mis saavad rahuldatud värskelt röstitud kohviubade aroomiga. Idee, lavastus, esitus: Iggy Lond Malmborg, Maike Lond Malmborg / Dramaturgia: Johan Jönson / Tehnilised lahendused: Kalle Tikas / Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Baltoscandal festival, Dublin Theatre Festival, Théâtre national de Bordeaux en Aquitaine, Teaterhuset Avant Garden / Projekt on kaasprodutseeritud NXTSTP-i poolt, EL Kultuuriprogrammi toetusel. / Lavastuse toimumist Nowy Teatris Varssavis toetab Eesti Kultuurkapital.

Aktiivset tuuritamist jätkab ka Iggy Lond Malmborgi lavastus “Physics and Phantasma”, mida on võimalik järgmisena näha Saksamaal Staatstheater'is Nürnbergis 30. juunil ning Sophiensaele's Berliinis 3. ja 4. juulil.

Nowy Teatr koduleht: www.nowyteatr.org/en/event/99%20words Lavastuse “99 Words for Void” koduleht: www.saal.ee/et/performance/2921

Kuulutame välja konkursi täitmaks kaks residentuurikohta Püha Vaimu SAALis 2018. aasta septembris ja detsembris. Tegemist on ühekuulise residentuuriga, mida toetab stipendiumiga Eesti Kultuurkapital ning mille mõtteline laad on pigem pakkuda kunstnikule võimalust eksperimenteerida oma ideedega kuivõrd jõuda tervikliku etenduseni.

Ootame teie ideede kirjeldusi, residentuuri ajalist eelistust ja CV-sid kuni 21. maini aadressile saal@saal.ee.

Üleskutse on avatud jagamiseks.

Kanuti Gildi SAAL kutsub rahvusvahelise tantsupäeva puhul 29. aprillil väljasõidule Viljandisse TANTS(U)GALAle, mille käigus antakse üle ka omaalgatuslikud auhinnad!

Viljandi tantsunädal kulmineerub TANTS(U)GALAga ehk TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti diplomandide lavastuste esitlemisega Ugala teatris. Väljasõidule tulijatele on päevapilet 5.99 EURi ja täpsema ajakava leiab - www.ticketer.ee/tants-u-gala/.

Kanuti Gildi SAALi tantsupäeva hommikusöökide käigus välja kujunenud omaalgatuslike preemiate üleandmiseks ehk tunnustuse jagamiseks isiklike kompromissitute sisekategooriate järgselt on päevakavasse reserveeritud hetk kell 16:00. Seekord lähevad üle andmisele - Henri Hüti muusikalise kujunduse auhind, Patrick R. Vesi auhind, Oliver Kulpsoo nimeline auhind ning korruptsioonipreemia, mille annab üle Sandra Jõgeva. Omaalgatuslike auhindade jagamise nimekiri on avatud, kel huvi võib lahkesti liituda!

Väljasõidu buss, sümboolsete suupistete ja keelekastega, viib huvilised Tallinnast kell 11:00 Viljandisse ja toob kell 20:00 tagasi.

Kui oled kaasa tulemas anna sellest teada 23. aprilliks kaie@saal.ee, siis teame broneerida sulle koha bussis ja varuda klassikalise jäätisekokteili Ugala kohvikus.

Helsingis esietendub Henri Hüti ja Mihkel Ilusa “Kapriisid III”.

Reedel, 6. aprillil esietendub Helsingis Kiasma Teatris Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioonina Henri Hüti ja Mihkel Ilusa performatiivne installatsioon “Kapriisid III”. Lavastust saab näha kahel korral- 6. aprillil kell 19:00 ja 7. aprillil kell 16:00.

“Kapriisid III”-s domineerib musta- ja valge maagia kokkupõrge. Valgus tardub skulptuuriks, teatrikardin mõraneb. Oluline on vaatenurkade paljusus. Teatri mitte-dramaatilised elemendid on toodud esile ning liigne elulähedus jäetud tahaplaanile. Kapriisid kui meetod tegeleb performatiivse installatsiooni ning installatiivse performance’i võimaluste ning võimatustega. Toome teatri terminoloogia karakteriseeritult lavale. Metafüüsiliseks jäävad terminid nagu neljas sein, kontekst, teatrimaagia ja siirus kohtuvad oma kehaga. “Kapriisid III” algab etenduskunsti kollektiivsest kogemusest musta kasti esteetikas ning transformeerub samm-sammult valge kuubi individuaalsesse üksindusse, jättes vaataja ruumile alistuma.

Eelnevad Kapriiside väljundid on teostatud ning esitatud Eestis. Kolmas osa valmib koostöös Kiasma Teatriga, keskendub sealse konkreetse lavaruumi iseärasustele, milles 20. aasta jooksul erinevad aktsioonid toimunud on.

Henri Hütt on (etendus)kunstnik, kes väärtustab loomingulisi hübriidvorme, kuhu kuuluvad nii tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helietendused, lavastatud näituse kontseptsiooni arendamine ning koostööd erinevate valdkondade kunstnikega. On rühmituse MIMproject liige ning Baltikumi ja Skandinaavia kunstiülikoolide võrgustiku DAMA koordinaator.

Mihkel Ilus on visuaalkunstnik, kelle põhifookus on maali laiendatud väljal. See tähendab, et Ilus sageli töötab suuremõõtmelise installatsiooniga, milles maaliline lähenemine omab keskset rolli. Ilusa praktika oluline osa on ka kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimumine. Viimasel ajal tegeleb peamiselt objektse kunsti erinevuste uurimisega black box ja white cube tingimustes.

Idee, esitus: Henri Hütt, Mihkel Ilus; Tehniline tugi: Heikki Paasonen, Joonas Pehrsson; Kaasprodutsent: Kiasma Theatre, Kanuti Gildi SAAL; Toetajad: Eesti Kultuurkapital; Suured tänud: Emer Värk, Mihkel Tomberg, Revo Koplus

Lisainfo: kiasma.fi/esitykset-tapahtumat/henri-hutt-mihkel-ilus-est-caprices-iii/
Videointervjuu: www.youtube.com/watch?v=FEPTLI7HWEo&t=10s

Pressiteade 21.03.2018
Lavastust “Oomen” Narva Kreenholmi Manufaktuuris ei toimu.

Käesoleva pressiteatega anname teada, et 30. märtsil Narva Kreenholmi Manufaktuuris esietenduma pidanud lavastus “Oomen” jääb toimumata, kuna tehniliste keerukuste ning komplikatsioonide tõttu osutus see võimatuks. Kreenholmi Manufaktuur sai me üle seekord võitu.

“Kui töö ei lähe, siis mitte ägestuda, vaid teha parem vaheaeg, järele mõelda, ja asuda töö kallale jällegi tasapisi; isegi meelega ennast aeglustada, et end tagasi hoida.” – A. Gastev

“Oomeni” meeskond on teinud lavastuse valmimise nimel palju tööd, kuid alati pole see piisav. Täname kõiki toetajaid ja huvilisi ja loodame, et “Oomen” saab siiski võimalikuks tulevikus.

PDF pileti omanikel kannab Piletilevi kontor raha tagasi kontole, kust ost oli sooritatud. Raha laekub 7 tööpäeva jooksul. Tavapileteid ostetakse tagasi kõigis Piletilevi müügipunktides v.a Circle K teenindusjaamades.

Lisainfo:
Eneli Järs +372 5069655 eneli@saal.ee
Minna-Triin Kohv + 372 55634127 minnatriinkohv@gmail.com

Pressiteade: 20.03.2018
Homme esietendub Kanuti Gildi SAALis Üüve-Lydia Toompere, Siim Tõniste ja Piret Jaaksi lavastus “Plaan T”

Homme, 21. märtsil esietendub Kanuti GIldi SAALis Üüve-Lydia Toompere, Siim Tõniste ja Piret Jaaksi lavastus “Plaan T”. Lavastus on ainest saanud dokumentaalsest materjalist, mille jaoks lavastajad Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste ning dramaturg Piret Jaaks viisid möödunud aasta sügisel läbi uurimuse terrorismihirmust tänapäeva Eesti inimeste seas.

“Oktoobris 2017 kogunesime “Plaan T” lavastusmeeskonnaga Kanuti Gildi SAALi residentuuri ja kustusime külla ligi 70 inimest, et saada teada, milline terrorism nende arvates välja näeb. Lisaks palusime rääkida teemaga seotud isiklikest kogemustest ja sellest kui tõenäoliseks nad peavad terrorirünnaku toimumist Eestis. Meid huvitas ka see, millist meediat nad tarbivad ning kui tihti mõtlevad üldse sellistele asjadele. Need intervjuud oli ka meie lavastuse inspiratsiooniallikaks”, räägib üks lavastajatest Üüve-Lydia Toompere.

“Plaan T” vaatleb, milliseks võib kujuneda tulevikus igapäevaste tarbeasjade nagu näiteks auto maine ühiskonnas või teatrikülastus juhul, kui hirm ei lakka. Vaatab igaüht kui potentsiaalset terroristi ent laseb vaatajal endal sellele vastuse anda. Õpetab reageerima ootamatustele ning otsib abi ja selgitusi inimestelt, kellel on erilised võimed.

Üüve-Lydia Toompere on vabakutseline koreograaf, lavastaja ja etendaja, kes on omandanud koreograafia ja tantsu kõrghariduse Tallinna Ülikoolis. Toompere elab hetkel Berliinis ja õpib Berliini Kunstide Ülikoolis (Udk Berlin) kommunikatsiooni poliitilistes, sotsiaalsestes ning majanduslikes kontekstides.

Siim Tõniste on Tallinnas elav vabakutseline koreograaf, lavastaja ja etendaja. Ta on õppinud Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ning Praha Etenduskunstide Akadeemias. Ta töötab tantsu- ja teatripedagoogina. Lisaks on ta Hiiumaa TantsuFestivali ja Vaba Vormi meeskonnas.

Piret Jaaks on vabakutseline näitekirjanik ja dramaturg. Tartu Ülikoolis teatriteadust õppides alustas ta lühiproosa kirjutamisega ja avaldamisega, mis omakorda andis tõuke kirjutada dramaturgiat. Praegu õpib Piret Jaaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikoolis doktoriõppes, kus uurib, kuidas luua dramaturgiat kogukondi kaasates.

Lavastuse autorid ja loojad on Siim Tõniste, Üüve-Lydia Toompere, Piret Jaaks. Kunstnik Inna Fleiser, helikunstnik DJ Mixer, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, produktsiooni assistent Kaie Küünal, kunstniku assistent Mari Hinn. Etendajad Zoja Mellov, Üüve-Lydia Toompere, Siim Tõniste. Kaasproduktsioon Kanuti Gildi SAAL ja Vaba Vorm.

Esietendus toimub 21. märtsil kell 19:30, järgmised etendused 23., 24. Ja 26. märtsil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 23. märtsil järgneb vestlus kunstnikega. Lavastus kestab ca 90 minutit.

Lavastust toetavad Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia EMTASTRA projekt) ja Eesti Kultuurkapital.

Piletid eelmüügis Piletilevis 8/12 EUR ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal 10/15 EUR.

Pressiteade 9.03.2018
30.märtsil esietendub Narva Kreenholmi Manufaktuuris ekskursioon-lavastus „Oomen“.

Kevade hakul, alates 30. märtsist kuni 22. aprillini rändab publik üheksal korral Kreenholmi saarel asuval alal tööliste sissekäidud radu pidi Kreenholmi Manufaktuuri hoonetesse. Lavastus “Oomen” kutsub meid keskkonda, kus on tehtud palju tööd ning jutustab seal loo, mis tõstatab küsimusi ka meie praeguse ühiskonna ja selle hetkeseisu kohta. Lavastuses võtavad olulise rolli näitlejad Mirtel Pohla, Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja ning Vox Populi koor.

Lavastus “Oomen” pakub kogemust ja kutsub inimese teekonnale. Lavastus on ekskursiivne ja viib inimese kokkupuutesse ideedemaailmaga, mille fragmendid ei ole kadunud. Näiteks masinism, mis lavastuse vaatenurgast võib esitada palju küsimusi. Kas oli aeg, millal mingi masin käima pandi? Kas see käib siiani? Kas on masinisme, mis veel käivad? Kas on masinaid, mida me enam ei kontrolli? Kas on ideelisi liikumisi või klassistumist, mida me enam ei taju? Aleksei Gastev sai sotsialistlikul Venemaal tuntuks kui teoreetik ja praktik, kelle huviks ja sihiks oli parandada tööliste efektiivsust vabrikutes. Gastevi ideed olid suunatud sellele, et inimene suudaks masinaga sammu pidada. Ta oli intelligent, kes töötas vabrikus. See on huvitav nähtus: inimene, kes mõtleb välja utoopia, kuid paneb ka käed külge. Küsimus, kas ja mil määral inimene on allutatud masinale, kerkib esile ka kapitalistlikus ühiskonnas. Aga see lavastus ei ole ainult Gastevist, vaid toob fookusse ka Kreenholmi loo – mis see on praegu, mis see on kunagi olnud ning mida seal on tehtud ja mõeldud.

Kreenholmi manufaktuur oli 19. sajandi teisel poolel kõige kaasaegsem tööstusettevõte Venemaa Keisririigis, ning mitu aastakümmet suurim tekstiilivabrik kogu Euroopas. 1913. aastal töötas seal üle kümne tuhande inimese. Vabriku ümbrusesse loodi kompaktne tööstusarhitektuuri kompleks, kuhu kuulusid vabrik, haigla, tööliste kasarmud, direktorite majad, Kreenholmi park. Hooned on ehitatud inglise stiilis, punasest telliskivist.

Lavastust mängitakse 30. märtsist kuni 22. aprillini kokku 9. korral- reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti, et oleks võimalik tulla kohale üle eesti ning lisaks etenduse kogemisele avastada ka Narva linna. Lavastuse “Oomen” rännak algab Kreenholmi vana värava juurest, Joala 23 vastas.
Lavastus on eesti keeles tõlkega vene keelde.
NB! Palume riietuda ilmastikule vastavalt ning soojalt!

Lavastaja: Jarmo Reha
Tekst: Aleksei Gastev
Kunstnik: Liina Tepand
Dramaturg: Aare Pilv
Helikunstnik: Argo Vals
Valguskunstnik: Revo Koplus
Dirigent: Janne Fridolin
Näitlejad: Mirtel Pohla, Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja
Koor: Vox Populi
Produtsent: Minna-Triin Kohv
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Etenduse kestus: 1h 40min

Esietendus: 30. märts 2018 kell 19:00
Järgmised etendused: 31. märts; 13., 14., 20., 21. aprill kell 19:00; 1., 15., 22., aprill kell 16:00 Kreenholmi Manufaktuuris (Joala 23, Narva)
Piletid hinnaga 25€ (toetajapilet) / 18€ (täispilet) / 13€ (sooduspilet) müügis Piletilevis ja tund aega enne algust kohapeal.

Lavastust toetavad Eesti Kultuurkapital ja EV100.
Sponsorid ja toetajad: IVEK, Meresuu SPA ja Hotell, Narva Muuseum, Loov Eesti, Kolimisrõõm, kohvik Muna, Felandia, Narva Gate OÜ, Sander Siim, Akzo Nobel Baltics AS, Inger Hotell.

Lisainfo: www.saal.ee
Lavastuse Facebooki leht: www.facebook.com/narvaoomen/

Pressiteade: 6.03.2018
Kanuti Gildi SAALis esietendub lavastus terrorismihirmust.

21.märtsil esietendub Kanuti GIldi SAALis Üüve-Lydia Toompere, Siim Tõniste ja Piret Jaaksi lavastus “Plaan T”. Lavastus on ainest saanud dokumentaalsest materjalist, mille jaoks lavastajad Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste ning dramaturg Piret Jaaks viisid möödunud aasta sügisel läbi uurimuse terrorismihirmust tänapäeva Eesti inimeste seas.

Lavastaja Siim Tõniste: “Võtsime lavastuse aluseks n-ö valge kaubiku juhtumi, millest nähtub, et igapäevastest asjadest nagu auto võivad saada hirmuobjektid, kui need satuvad kuritegelikesse kätesse. Selle näite põhjal hakkasime ka Eesti inimesi küsitlema. Meie ligi 70 intervjueeritavat vastasid küsimustele, et milline oli nende esimene terrorikogemus, kui tõenäoliseks nad peavad terrorirünnaku toimumist Eestis, kust nad saavad infot juhtumite kohta, millist meediat nad tarbivad ning kui tihti mõtlevad üldse sellistele asjadele. Need intervjuud oli ka meie lavastuse inspiratsiooniallikaks.”

“Plaan T” vaatleb, milliseks võib kujuneda tulevikus igapäevaste tarbeasjade nagu näiteks auto maine ühiskonnas või teatrikülastus juhul, kui hirm ei lakka. Vaatab igaüht kui potentsiaalset terroristi ent laseb vaatajal endal sellele vastuse anda. Õpetab reageerima ootamatustele ning otsib abi ja selgitusi inimestelt, kellel on erilised võimed.

Üüve-Lydia Toompere on vabakutseline koreograaf, lavastaja ja etendaja, kes on omandanud koreograafia ja tantsu kõrghariduse Tallinna Ülikoolis. Toompere elab hetkel Berliinis ja õpib Berliini Kunstide Ülikoolis (Udk Berlin) kommunikatsiooni poliitilistes, sotsiaalsestes ning majanduslikes kontekstides.

Siim Tõniste on Tallinnas elav vabakutseline koreograaf, lavastaja ja etendaja. Ta on õppinud Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ning Praha Etenduskunstide Akadeemias. Ta töötab tantsu- ja teatripedagoogina. Lisaks on ta Hiiumaa TantsuFestivali ja Vaba Vormi meeskonnas.

Piret Jaaks on vabakutseline näitekirjanik ja dramaturg. Tartu Ülikoolis teatriteadust õppides alustas ta lühiproosa kirjutamisega ja avaldamisega, mis omakorda andis tõuke kirjutada dramaturgiat. Praegu õpib Piret Jaaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikoolis doktoriõppes, kus uurib, kuidas luua dramaturgiat kogukondi kaasates.

Lavastuse autorid ja loojad on Siim Tõniste, Üüve-Lydia Toompere, Piret Jaaks. Kunstnik Inna Fleiser, helikunstnik DJ Mixer, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, produktsiooni assistent Kaie Küünal, kunstniku assistent Mari Hinn. Etendajad Zoja Mellov, Üüve-Lydia Toompere, Siim Tõniste. Kaasproduktsioon Kanuti Gildi SAAL ja Vaba Vorm.

Esietendus toimub 21. märtsil kell 19:30, järgmised etendused 23., 24. Ja 26. märtsil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 23. märtsil järgneb vestlus kunstnikega. Lavastus kestab ca 90 minutit.

Lavastust toetavad Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia EMTASTRA projekt) ja Eesti Kultuurkapital.

Piletid eelmüügis Piletilevis 8/12 EUR ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal 10/15 EUR.

Pressiteade 5.03.2018
10.märtsil toimub Kanuti Gildi SAALis 11. etenduskunstide lühivormide festival MADE IN ESTONIA MARATON.

Etenduskunstide lühivormide festival MADE IN ESTONIA MARATON'' toimub täie lõbususega juba 11.korda Kanuti Gildi SAALis 10.märtsil.

Kaasaegsesse etenduskunsti on juba eos sisse kirjutatud katsetamine ja risk. MADE IN ESTONIA MARATON* pühitseb neid kaht omadust oma anarhilises meelelaadis ja kutsub kõikide maade etendajad ja muud tegelased kokku ning vaatame:

Mis toimib?

ja

Mis ei toimi?

Kohal on nii veteran-maratoonlased kui ka alles alustajad. Seega on loota maratonile omaseid eriilmelisi etteasteid õhkkonnas, kus hõljub magus illusioon potentsiaalist, kus kõik on võimalik!

Õhtu koosneb traditsiooniliselt kolmest blokist, alustame mustas kastis, vahepeal on videot kasutavate kunstnike blokk ja lõpetame tühjas, lisanditeta saalis.

Seekord astuvad maratonil üles ja näitavad oma loomingut: Elina Masing, Sigrid Savi, Karolin Poska, Enn Mikker, Katrin Kreutzberg, Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste, Joanna Kalm, Raho Aadla, Arolin Raudva, Mari-Liis Eskusson, Alise Bokaldere, Joosep Jürgenson, Kädi Metsoja, Helery Kuld ja Matthias Kann, Edgar Vunsh, Triin Tasuja, Henri Hütt, Emer Värk, Doris Tislar ja Hanna Junti, Chungin, Madlen Hirtentreu, URSULA jt.

START!

''Mitte segi ajada samanimeliste odavate koopiatega.

Toetajad ja partnerid: Eesti Kultuurkapital, Valmiermuiža pruulikoda, Fritz-Kola
Foto: Silvia Pärmann

Piletid hinnaga 8/12 EUR eelmüügis Piletilevis ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.

Pressiteade 20.02.2018
Täna esietendub Kanuti Gildi SAALis Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri lavastus “WORKSHOP”.

Täna, 20. veebruaril esietendub Kanuti Gildi SAALis Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri lavastus “WORKSHOP”. See on lavastus õppimisest ja õpetamisest, kus laval on Ulfsak, Kangro ja Epner ise. Lavastust saab Kanuti Gildi SAALis näha veebruaris, märtsis ja aprillis kokku seitsmel korral.

Kuidas lüüa naela laua sisse. Kuidas õppida rääkima. Kuidas avada ust. Kuidas olla empaatiline. Kuidas aru saada geomeetriast ning kuidas vabaneda süütunde poolt põhjustatud kannatustest. Õpetamine on miski, mis saab alguse juba embrüos ning jätkub kuni aastakümneid hetkeni, mil inimesed molekulid lagunevad olematusse. Inimeseks ei sünnita, inimeseks õpitakse. Õpitakse, kuidas teha nii, et ebamäärasest bioloogilisest rakukogumist saab inimene. Vundamendi valamine. Vannitoa puhastamine nii, et kuhugi ei jääks inetuid plekke. Hammaste pesemine õige nurga all. Armastuse väljendamine. Õige hingamine sünnitamisel ja väärikuse säilitamine suremisel. Kas sa teadsit, et..?

Esietendus toimub 20. veebruaril kell 19:30, järgmised etendused 21. veebruaril, 29. ja 30. märtsil ning 2., 3. ja 4. aprillil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 21. veebruaril järgneb vestlus kunstnikega, mida viivad läbi Hanno Soans ja Maria Arusoo.

Idee, teostus, esitus: Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner (NO99)
Produtsent, konsultant: Maria Arusoo
Helikujundus: Artjom Astrov
Valguskujundus: Oliver Kulpsoo
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Täname: Jana Kadastik, Hannes Praks, Kairi Mändla, Reigo Tammjärv

Piletid eelmüügis Piletilevis 8/12 EUR ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal 10/15 EUR.

Pressiteade 15.02.2018
Eesti-Läti kaasproduktsiooni “The First to Leave” esietendus 15.02.2018 Riias

Kingitusena Eesti 100. juubeli puhul toimub 15-18. veebruarini Riias eesti kaasaegsete etenduskunstide festival LATEST mida korraldab Läti Uue Teatri Instituut koostöös Kanuti Gildi SAALiga. Festivali keskne sündmus on eesti ja läti kunstnike ühistööna esietenduv lavastus “The First to Leave”. Läti Uue Teatri ja Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioonina valmiv lavastus esietendub 15. veebruaril ning järgmised etendused toimuvad 17 ja 18 veebruaril Eduarda Smiļģa teatri muuseumis Riias.

“The First to Leave” on sündinud kaheksa eesti ja läti kunstniku koostööst, mille käigus otsiti võimalikku ühist, siduvat teemat, mis kõnetaks kõiki kaasatud kunstnikke ja publikut mõlemal maal. Hoolimata sellest, et suhtumine liivlastesse on Eestis ja Lätis erinev, on selge, et liivlased on jätnud oma jälje mõlema riigi ajalukku. Liivlaste saatus on kui meeldetuletus maailma asjade ebapüsivusest ning hoiatus sellest kui kiire võib olla ühe väikese rahvuse kadumine. Lavastus vaatleb lähemalt mõlema riigi poliitilist rolli liivlaste elus, aga ka seda mida tähendab olla liivlane tänasel päeval. Lõpetuseks püstitades küsimuse – kas kadumine on tegelikult tragöödia? “Üks selle lavastuse probleeme on seotud sellega kuidas enamus rakendab oma võimu vähemuse üle, muutes viimase olematuks. Probleeme, mis on seotud väikese hulga inimestega on lihtne ignoreerida, sest need on puudutavad ju kõigest olematut hulka rahvastikust...,” sõnas lavastuse üks autoritest Valters Silis.
Lavastuse autorid on lavastaja Valters Sīlis, kunstnik Kristina Norman, koreograafid Karolin Poska ja Joanna Kalm, helilooja Toms Auniņš, stsenograafid Epp Kubu ja Austra Hauks, dramaturg ja lavastaja Kāris Krūmiņš. Etendustesse Riias on kaasatud ka Marija Bērziņa (National Theatre), noortekoor “Balsis” ning tantsijad Alise Madara Bokaldere, Arina Buboviča, Laura Gorodko (Latvian Academy of Culture), Aksels Tomass Šelders, Marģers Vanags, Reinis Dāgs Zvirgzdiņš (LKA Latvian Culture College).

“The First to Leave” lavastuse ettevalmistused on kestnud juba poolteist aastat ning selle aja jooksul on toimunud residentuurid Oleru mõisas Lätis ja Massias Eestis ning mitmeid ekspeditsioone Liivimaale.
Lavastuse “The First to Leave” ja LATEST festivali algatajateks ja kaasprodutsentideks on Läti Uue Teatri Instituut ja Kanuti Gildi SAAL. See on osa Läti ja Eesti 100. sünnipäeva programmist ning seda toetavad Läti Kultuuriministeerium ja EV100. Läti 100 pidustuste puhul novembris on kavas omakorda läti uuema etenduskunsti festival Tallinnas.
LATEST festivali raames on võimalus osa saada ka peagi Kanuti Gildi SAALis esietenduvast Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri uuslavastusest “workshop”. LATESTi programmis on veel Teater NO99, Iggy Lond Malmborgi, Maike Lond Malmborgi ja Juhan Ulfsaki lavastused.

Lisainfo:
theatre.lv/eng/festivals/latest/first-to-liiv/
saal.ee/et/performance/5230
www.ev100.ee/et/latest-festival-riias

Pressiteade 08.02.2018
Kanuti Gildi SAAL tähistab Eesti Vabariigi sünnipäeva Riias ja Helsingis.

Koostöös Läti Uue Teatri Instituudiga toimub 15-18. veebruaril Riias eesti kaasaegsete etenduskunstide festival LATEST ning Soome moodsa kunsti muuseumi teater Kiasma on kutsunud erinevad Eesti kaasaegse (etendus)kunsti esindajad Helsingisse 21-25. veebruaril, et tähistada Eesti 100. juubelit.

Riias toimuv festival LATEST kutsub avastama Eesti kaasaegset etenduskunsti, vaadeldes noorte kunstnike meeleolusid Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidustuste valguses ning lähemalt uurides Eesti ja Läti kunstnike koostööpotentsiaali. Programmi keskne üritus on Läti ja Eesti kunstnike kollektiivne produktsioon, millesse on kaasatud – lavastaja Valters Sīlis, kunstnik Kristina Norman, koreograafid Karolin Poska ja Joanna Kalm, helilooja Toms Auniņš, stsenograafid Epp Kubu ja Austra Hauks, dramaturg ja lavastaja Kāris Krūmiņš. Nende inspiratsiooniallikaks on Liivimaa etniline kogukond Läti ja Eesti riikide asutamise ja taasasutamise ajal. Külalisetenduste programmis on lisaks Teater NO99, Iggy Lond Malmborgi, Maike Lond Malmborgi, Mart Kangro- Juhan Ulfsak- Eero Epneri lavastused.
Projekti algatajateks ja kaasprodutsentideks on Läti Uue Teatri Instituut ja Kanuti Gildi SAAL. See on osa Läti ja Eesti 100. sünnipäeva programmist. Toetavad Läti Kultuuriministeerium ja EV100.

Helsingis aset leidev Eesti kaasaegse (etendus)kunsti festival UUE on moodsa kunsti muuseumi Kiasma poolt algatatud viiepäevane festival, et tähistada Eesti 100. juubelit. Külla on kutsutud erinevate valdkondade ärksameelsed kunstnikud: Flo Kasearu, Iggy Lond Malmborg, Maria Metsalu, Merike Estna, Kristina Norman, Teater NO99 ja SU-MU ning lisaks loovad konteksti Anu Allas ja Maria Arusoo. UUE festival saab teoks Kiasma näituse There and Back Again raames.

Lisainfo:
www.ev100.ee/et/latest-festival-riias
theatre.lv/eng/we-do/latest-estonian-theatre-programme-in-riga/
kiasma.fi/esitykset-tapahtumat/uue-virolaisen-nykyesitystaiteen-festivaali/

10.märtsil toimub Kanuti Gildi SAALi populaarseim üritus, milleks on etenduskunstide lühivormide festival made in estonia maraton*. Kui sul on juhtumisi peas keenud mõnda aega idee või tekib välkmõte seda lugedes, anna sellest kindlasti teada hiljemalt 28. veebruariks aadressil maarja@saal.ee. Kirjas võiks olla lisaks mainitud tehnilistele vajadustele ka kunstnike nimed ja etteastete lühikirjeldus.

Lühiformaadis lavastused, filmid, performance’id ja muu taoline peaks maksimaalselt kestma 10 minutit. Tegemist peab olema originaal-loominguga , mis valminud spetsiaalselt made in estonia maratoniks. See on ainukordne võimalus katsetada ja ennast proovile panna!

*Mitte segi ajada samanimeliste odavate koopiatega.

Pressiteade 1. veebruar 2018
Narva Kreenholmi Manufaktuuris esietendub lavastus “Oomen”

Narva Kreenholmi Manufaktuuris retkeldakse kummituslikus töölismanifestatsioonis.

Sel kevadel, suurvete ajal, Kreenholmi saarel asuval alal rändab publik tööliste sissekäidud radu pidi Kreenholmi Manufaktuuri hoonetesse.

Kas masinistlik maailmakord, mis tulihännana sähvatab üle maakera, tabades inimsüdameid, on Oomen? Kas Oomen ilmub korra ja läinud ta ongi... Kreenholmi üüratud tehasehooned on lasknud oma võlvidel paisuda, et mahutada ära põlvkondi tööd ja ühistahet, millest nüüd on saanud ahastamapanev museaalne tühimik. Sinna kutsume Aleksei Gastevi abil tagasi veel korra Töölislöögi Poeesia.

“Oomen” põhineb avangardpoeet Aleksei Gastevi teosel "Töölislöögi poeesia". A. Gastev sai sotsialistlikul Venemaal tuntuks kui teoreetik ja praktik, kelle huviks ja sihiks oli parandada tööliste efektiivsust vabrikutes. Suurimaks tehaseks meie aladel on Kreenholmi Manufaktuur, mis oma mastaapsuses kannab endas mehhaniseeritud töö vaimu ka tänapäeval. Kreenholmi ruumid hoiavad endas nii suurejoonelise tööstuse hõngu kui ka õrna töölishinge katsumusi, mida saab tajuda nii kolossaalse vabriku territooriumil kui manufaktuuri siseruumides.

Paisuvalt monteeruva aegruumi loomiseks võtavad olulise rolli näitlejad Mirtel Pohla, Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja ning Vox Populi koor**.

Lavastuse “Oomen” rännak algab Kreenholmi vana värava juurest, Joala 32 vastas. Palume riietuda ilmastikule vastavalt.

Lavastaja: Jarmo Reha
Tekst: Aleksei Gastev
Kunstnik: Liina Tepand
Dramaturg: Aare Pilv
Helikunstnik: Argo Vals
Valguskunstnik: Revo Koplus
Dirigent: Janne Fridolin
Näitlejad: Mirtel Pohla, Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja
Koor: Vox Populi
Produtsent: Minna-Triin Kohv
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Etenduse kestus: 1h 40min

Esietendus: 30. märts 2018 kell 19:00
Järgmised etendused: 31. märts; 13., 14., 20., 21. aprill kell 19:00 ; 1., 15., 22., aprill kell 16:00
Piletid hinnaga 25€ (toetajapilet) / 18€ (täispilet) / 13€ (sooduspilet) müügis Piletilevis ja tund aega enne algust kohapeal.

Lavastust toetavad Eesti Kultuurkapital ja EV100
Sponsorid ja toetajad: IVEK, Meresuu SPA ja Hotell, Narva Muuseum, Loov Eesti, Kolimisrõõm, kohvik Muna, Felandia, Narva Gate OÜ, Sander Siim, Akzo Nobel Baltics AS, Inger Hotell.
Jälgi infot Facebookist

Kontakt: Minna-Triin Kohv, +372 55634127 / minnatriinkohv@gmail.com

Pressiteade 31.01.2018
Kanuti Gildi SAALis esieten dub Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri lavastus “WORKSHOP”

20.veebruaril esietendub Kanuti Gildi SAALis Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri lavastus “WORKSHOP”. See on lavastus õppimisest ja õpetamisest, kus laval on Ulfsak, Kangro ja Epner ise. Lavastust saab Kanuti Gildi SAALis näha veebruaris, märtsis ja aprillis kokku seitsmel korral.

Kuidas lüüa naela laua sisse. Kuidas õppida rääkima. Kuidas avada ust. Kuidas olla empaatiline. Kuidas aru saada geomeetriast ning kuidas vabaneda süütunde poolt põhjustatud kannatustest. Õpetamine on miski, mis saab alguse juba embrüos ning jätkub kuni aastakümneid hetkeni, mil inimesed molekulid lagunevad olematusse. Inimeseks ei sünnita, inimeseks õpitakse. Õpitakse, kuidas teha nii, et ebamäärasest bioloogilisest rakukogumist saab inimene. Vundamendi valamine. Vannitoa puhastamine nii, et kuhugi ei jääks inetuid plekke. Hammaste pesemine õige nurga all. Armastuse väljendamine. Õige hingamine sünnitamisel ja väärikuse säilitamine suremisel. Kas sa teadsit, et..?

Esietendus toimub 20. veebruaril kell 19:30, järgmised etendused 21. veebruaril, 29. ja 30. märtsil ning 2., 3. ja 4. aprillil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 21. veebruaril järgneb vestlus kunstnikega.

Idee, teostus, esitus: Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner (NO99)
Produtsent, konsultant: Maria Arusoo
Helikujundus: Artjom Astrov
Valguskujundus: Oliver Kulpsoo
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Täname: Jana Kadastik, Hannes Praks, Kairi Mändla, Reigo Tammjärv

Piletid eelmüügis Piletilevis 8/12 EUR ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal 10/15 EUR.

Pressiteade 12.01.2018
Homme esietendub Kanuti Gildi SAALis Ruslan Stepanovi tantsulavastus “Невесомость”!

Ruslan Stepanov, kes on olnud pikemat aega tegev tantsija ja koreograafina nii Eestis kui Saksamaal, on viimaks jõudnud oma esimese sooloni. Homme, 13. jaanuaril esietendub Kanuti Gildi SAALis tema uus tantsulavastus, mis kannab pealkirja “Невесомость” - kaaluta ehk selline mõtete kaaluta seisund, mis võib tekkida hetkel, mil kogeme igavust.

A: Ruslan, how is pleasure and boredom connected to you?
R: Оба состояния периодически меня посещают. Иногда я получаю удовольствие от скуки, иногда скучаю от удовольствия.
А: Can you still do a split?
R: no
A: what is your favourite book?
R: "Так говорил Заратустра"

Ruslan Stepanov: “Maailm muutub ilmselgelt üha igavamaks, aga mulle meeldivad igavad asjad. Kui ma olen millestki tüdinenud, siis see ei tähenda tingimata, et see on kellelegi teisele igav. Tänapäeval on kogu meie ühiskond hõivatud huvitav olemisest (kõik peab olema kaasahaarav, nauditav, kohene), aga aja jooksul muutub kõik huvitav vältimatult igavaks, tuttavaks, kogetuks, tehtuks, suletuks, liikumatuks, tähendusetuks. Huvi millegi vastu on alati põgus ja selle peamine siht on igavuse peletamine. Igavus kui potentsiaali seisund, hetk mil on võimalik nihe teadvuses. Hetk, mil asjad mida me ei tea veel ega suuda ka ette kujutada võivad ilmneda/pähe tulla/juhtuda, aga sama hästi ka mitte. Hetk, mil juhus on ainus strateegia, mis omakorda sõltub spetsiifilistest tingimustest. Hetk, mil aeg on võimeline oma kulgu muutma. Mis on igavuse potentsiaal ja kui kaua see kestab? Mis juhtub peale seda kui meil on igav või kui me oleme igavad?”

Ruslan Stepanov lõpetas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia koreograafi, tantsija ja tantsuõpetajana (2002). Perioodil 2002-2012 töötas ta teatris Vanemuine tantsija ja koreograafina. Seejärel 2012-2014 oli ta tantsutrupi Wee liige Gerhart Hauptmanni Teatris Görlitzis, Saksamaal. Trupiga koos anti külalisetendusi lisaks Saksamaale ka Iisraelis, Poolas ja Tšehhis. Alates 2014. aastast tegutseb Ruslan vabakutselise tantsukunstnikuna peamiselt Eestis ja Saksamaal.

Autor, lavastaja, etendaja: Ruslan Stepanov
Valguskunstnik, tehnilised lahendused: Oliver Kulpsoo
Mentor: Alissa Šnaider
Helikujundus: Artjom Astrov
Teleklipp: tencu
Graafiline disain: Jaan Evart
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kestus: 60min
Keel ei ole takistuseks.

Esietendus ja etendused toimuvad 13. ja 30. jaanuaril ning 6. ja 7. veebruaril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 30.01 järgneb vestlus kunstnikuga. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Lavastuse koduleht: www.saal.ee/et/performance/5170
Lavastuse treiler: vimeo.com/249361755
Lavastuse videointervjuu: vimeo.com/250561702

Pressiteade 8.01.2018
Kanuti Gildi SAALis esietendub Ruslan Stepanovi tantsulavastus “Невесомость”.

Ruslan Stepanov, kes on olnud pikemat aega tegev tantsija ja koreograafina nii Eestis kui Saksamaal, on viimaks jõudnud oma esimese sooloni. Tema 13. jaanuaril Kanuti Gildi SAALis esietenduv tantsulavastus kannab pealkirja “Невесомость” - kaaluta ehk selline mõtete kaaluta seisund, mis võib tekkida hetkel, mil kogeme igavust.

A: Ruslan, how is pleasure and boredom connected to you?
R: Оба состояния периодически меня посещают. Иногда я получаю удовольствие от скуки, иногда скучаю от удовольствия.
А: Can you still do a split?
R: no
A: what is your favourite book?
R: "Так говорил Заратустра"

Ruslan Stepanov: “Maailm muutub ilmselgelt üha igavamaks, aga mulle meeldivad igavad asjad. Kui ma olen millestki tüdinenud, siis see ei tähenda tingimata, et see on kellelegi teisele igav. Tänapäeval on kogu meie ühiskond hõivatud huvitav olemisest (kõik peab olema kaasahaarav, nauditav, kohene), aga aja jooksul muutub kõik huvitav vältimatult igavaks, tuttavaks, kogetuks, tehtuks, suletuks, liikumatuks, tähendusetuks. Huvi millegi vastu on alati põgus ja selle peamine siht on igavuse peletamine. Igavus kui potentsiaali seisund, hetk mil on võimalik nihe teadvuses. Hetk, mil asjad mida me ei tea veel ega suuda ka ette kujutada võivad ilmneda/pähe tulla/juhtuda, aga sama hästi ka mitte. Hetk, mil juhus on ainus strateegia, mis omakorda sõltub spetsiifilistest tingimustest. Hetk, mil aeg on võimeline oma kulgu muutma. Mis on igavuse potentsiaal ja kui kaua see kestab? Mis juhtub peale seda kui meil on igav või kui me oleme igavad?”

Ruslan Stepanov lõpetas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia koreograafi, tantsija ja tantsuõpetajana (2002). Perioodil 2002-2012 töötas ta teatris Vanemuine tantsija ja koreograafina. Seejärel 2012-2014 oli ta tantsutrupi Wee liige Gerhart Hauptmanni Teatris Görlitzis, Saksamaal. Trupiga koos anti külalisetendusi lisaks Saksamaale ka Iisraelis, Poolas ja Tšehhis. Alates 2014. aastast tegutseb Ruslan vabakutselise tantsukunstnikuna peamiselt Eestis ja Saksamaal.

Autor, lavastaja, etendaja: Ruslan Stepanov
Valguskunstnik, tehnilised lahendused: Oliver Kulpsoo
Mentor: Alissa Šnaider
Helikujundus: Artjom Astrov
Teleklipp: tencu
Graafiline disain: Jaan Evart
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kestus: 60min
Keel ei ole takistuseks.

Esietendus ja etendused toimuvad 13. ja 30. jaanuaril ning 6. ja 7. veebruaril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 30.01 järgneb vestlus kunstnikuga. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Lavastuse treiler: vimeo.com/249361755
Lavastuse koduleht: www.saal.ee/et/performance/5170

Pressiteade 6.12.2017
Kanuti Gildi SAAL tähistab Soome sünnipäeva koos tunnustatud kunstirühmitusega W A U H A U S!

Kanuti Gildi SAAL tähistab sel nädalal Soome 100. juubelit koos Helsingi kunstirühmitusega W A U H A U S. Hiljuti pälvisid nad Soome 2017. aasta riiklike kultuuripreemiate etenduskunstide valdkonna preemia. Nädala alguses sai Kanuti Gildi SAALis näha lavastust “Flashdance”. 7. ja 8. detsembril jätkub kava nende uusima lavastusega “Private Dancer”, milles osaleb ka mitmete eesti etenduskunstnikega koostööd teinud Juha Valkeapää.

Lavastus “Flashdance” on teine ning “Private Dancer” kolmas osa triloogiast, mis on oma nime saanud tantsufilmidelt. Esimene osa, “Dirty Dancing” esietendus Zodiak-is - Uue Tantsu Keskuses Helsingis ja seda nägi Kanuti Gildi SAALi publik 2015. aasta lõpus. Selles seerias on rõhutatult kõrvuti koos nii “elutud asjad” nagu värvitud hapupiim ja suur must prügikott, elavad esinejad laval kui ka publiku mitmeid meeli kätkev kogemus.

Lavastuse “Private Dancer” keskmes on heli ja selle kinesteetiline olemus. Heli saavutatakse läbi millegi liikumise. See reisib meie kõrvadesse ning sealt edasi vibreerides väikestesse kehaosadesse, mis tõlgitakse tundeks, millestki, mis juhtus. Lavastuses vaadeldakse suud kui valvatud väravat. Mida me laseme suust sisse ja välja on reguleeritud normide poolt, mis ainult ei säilita meie füüsilist keha ja tema baasvajadusi vaid toob esile ka meie sotsiaalsed ning ühiskondlikke suhteid teistega. “Private Dancer” kutsub publikut kuulama oma tervet keha sirutades “teise”, keha piiride ja lõputute võimaluste poole kuulamise kaudu.

Idee: W A U H A U S; laval: Heidi Soidinsalo ja Juha Valkeapää; lava taga: Samuli Laine, Juho Keränen, Anni Klein, Jarkko Partanen, Jussi Matikainen, Heidi Soidinsalo; produktsioon: Zodiak - Center for New Dance, W A U H A U S; residentuuri toetus: Kunstencentrum BUDA (Belgia); esietendus: 13.10.2017 Zodiak - Center for New Dance; kestus: 60min.

W A U H A U S-i kuuluvad lavastaja Anni Klein, stsenograaf Samuli Laine, koreograaf Jarkko Partanen ja helikunstnikud Jussi Matikainen ning Heidi Soidinsalo. Nad loovad oma töid erinevates ruumides, nii väikestes eksperimentaalteatrites kui ka suurtel staadionitel. Kasutades pop-kultuuri, on W A U H A U S-i tööd võimelised samaaegselt lahutama meeli kui ka valgustama meie ühiskonna struktuure, läbi esteetikat, kus erinevad materjalid, valgus ja heli suhestuvad elava esinejaga. Koduleht: www.wauhaus.fi

“Private Dancer“ etendused toimuvad 7. ja 8. detsembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Toetajad: Suomen Kulttuurirahasto, Taiteen edistämiskeskus, Teatterin tiedotuskeskus, Kone Foundation, Arts Promotion Centre Finland, Jenny ja Antti Wihurin Rahasto, [DNA], Creative Europe Programme of the European Union. Eesti etendusi toetab Eesti Kultuurkapital ja Nordic-Baltic Mobility Programme for Culture

Pressiteade 29.11.2017
Värskelt Soome riikliku kultuuripreemia pälvinud grupp W A U H A U S tuleb Eestisse!

Kaasaegses etenduskunstide maailmas aktiivselt tegutsev Helsingi kunstirühmitus
W A U H A U S pälvis möödunud nädalal Soome 2017. aasta riiklike kultuuripreemiate jagamisel etenduskunstide valdkonna preemia. Detsembris saab Kanuti Gildi SAALis näha kahte nende värskemat lavastust - “Flashdance” ja “Private Dancer”. W A U H A U S'i etendustega tähistab Kanuti Gildi SAAL Tallinnas Soome 100. juubelit.

Lavastus “Flashdance” on teine ning “Private Dancer” kolmas osa triloogiast, mis on oma nime saanud tantsufilmidelt. Esimene osa, “Dirty Dancing” esietendus Zodiak-is - Uue Tantsu Keskuses Helsingis ja seda nägi Kanuti Gildi SAALi publik 2015. aasta lõpus. Selles seerias on rõhutatult kõrvuti koos nii “elutud asjad” nagu värvitud hapupiim ja suur must prügikott, elavad esinejad laval kui ka publiku mitmeid meeli kätkev kogemus.

“Flashdance” idee sündis mõeldes vaataja nägemismeelest ja selle ebastabiilsusest. Mis juhtuks etenduse kogemisega, kui selle harjumuspärane tajumine on häiritud? Lavastuses on pimedus potentsiaalne ruum, kus vaataja isiklikud piirid ja tajud ajast ning ruumist on hajutatud. Vaataja on silmitsi oma nägemisvõimete piiriga ja piiritu kujutlusvõime maastikuga. Tegemist on tugeva audio-visuaalse kogemusega, mis ärgitab publikut kasutama kõiki oma meeli, leides üles selle, mis on müstiline ja alateadvuslik.

Idee: W A U H A U S; laval: Hanna Ahti, Wilhelm Grotenfelt, Johannes Purovaara; lava taga: Laura Haapakangas, Anni Klein, Samuli Laine, Jarkko Partanen, Jani-Matti Salo, Heidi Soidinsalo; produktsioon: Zodiak - Center for New Dance, Kanuti Gildi SAAL, W A U H A U S; residentuuri toetus: O Espaco do Tempo, Portugal; esietendus: 7.12.2016 Zodiak - Center for New Dance; kestus: 50’.

Lavastuse “Private Dancer” keskmes on heli ja selle kinesteetiline olemus. Heli saavutatakse läbi millegi liikumise. See reisib meie kõrvadesse ning sealt edasi vibreerides väikestesse kehaosadesse, mis tõlgitakse tundeks, millestki, mis juhtus. Lavastuses vaadeldakse suud kui valvatud väravat. Mida me laseme suust sisse ja välja on reguleeritud normide poolt, mis ainult ei säilita meie füüsilist keha ja tema baasvajadusi vaid toob esile ka meie sotsiaalsed ning ühiskondlikke suhteid teistega. “Private Dancer” kutsub publikut kuulama oma tervet keha sirutades “teise”, keha piiride ja lõputute võimaluste poole kuulamise kaudu.

Idee: W A U H A U S; laval: Heidi Soidinsalo ja Juha Valkeapää; lava taga: Samuli Laine, Juho Keränen, Anni Klein, Jarkko Partanen, Jussi Matikainen, Heidi Soidinsalo; produktsioon: Zodiak - Center for New Dance, W A U H A U S; residentuuri toetus: Kunstencentrum BUDA (Belgia); esietendus: 13.10.2017 Zodiak - Center for New Dance; kestus: 60’.

W A U H A U S-i kuuluvad lavastaja Anni Klein, stsenograaf Samuli Laine, koreograaf Jarkko Partanen ja helikunstnikud Jussi Matikainen ning Heidi Soidinsalo. Nad loovad oma töid erinevates ruumides, nii väikestes eksperimentaalteatrites kui ka suurtel staadionitel. Kasutades pop-kultuuri, on W A U H A U S-i tööd võimelised samaaegselt lahutama meeli kui ka valgustama meie ühiskonna struktuure, läbi esteetikat, kus erinevad materjalid, valgus ja heli suhestuvad elava esinejaga. Koduleht: www.wauhaus.fi

“Flashdance” 4. ja 5. detsembril kell 19:30 ning “Private Dancer 7. ja 8. detsembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Toetajad: Suomen Kulttuurirahasto, Taiteen edistämiskeskus, Teatterin tiedotuskeskus, Kone Foundation, Arts Promotion Centre Finland, Jenny ja Antti Wihurin Rahasto, [DNA], Creative Europe Programme of the European Union.
Eesti etendusi toetab Eesti Kultuurkapital ja Nordic-Baltic Mobility Programme for Culture

Pressiteade 21.11.2017
Kanuti Gildi SAAL tähistab Soome 100. juubelit kahe lavastusega Helsingi kunstirühmituselt W A U H A U S.

Kaasaegses etenduskunstide maailmas aktiivselt tegutsev Helsingi kunstirühmitus
W A U H A U S tuleb Kanuti Gildi SAALi oma triloogia kahe lavastusega “Flashdance” ja “Private Dancer”.

Lavastus “Flashdance” on teine ning “Private Dancer” kolmas osa triloogiast, mis on oma nime saanud tantsufilmidelt. Esimene osa, “Dirty Dancing” esietendus Zodiak-is - Uue Tantsu Keskuses Helsingis ja seda nägi Kanuti Gildi SAALi publik 2015. aasta lõpus. Selles seerias on rõhutatult kõrvuti koos nii “elutud asjad” nagu värvitud hapupiim ja suur must prügikott, elavad esinejad laval kui ka publiku mitmeid meeli kätkev kogemus.

“Flashdance” idee sündis mõeldes vaataja nägemismeelest ja selle ebastabiilsusest. Mis juhtuks etenduse kogemisega, kui selle harjumuspärane tajumine on häiritud? Lavastuses on pimedus potentsiaalne ruum, kus vaataja isiklikud piirid ja tajud ajast ning ruumist on hajutatud. Vaataja on silmitsi oma nägemisvõimete piiriga ja piiritu kujutlusvõime maastikuga. Tegemist on tugeva audio-visuaalse kogemusega, mis ärgitab publikut kasutama kõiki oma meeli, leides üles selle, mis on müstiline ja alateadvuslik.

Idee: W A U H A U S; laval: Hanna Ahti, Wilhelm Grotenfelt, Johannes Purovaara; lava taga: Laura Haapakangas, Anni Klein, Samuli Laine, Jarkko Partanen, Jani-Matti Salo, Heidi Soidinsalo; produktsioon: Zodiak - Center for New Dance, Kanuti Gildi SAAL, W A U H A U S; residentuuri toetus: O Espaco do Tempo, Portugal; esietendus: 7.12.2016 Zodiak - Center for New Dance; kestus: 50’.

Lavastuse “Private Dancer” keskmes on heli ja selle kinesteetiline olemus. Heli saavutatakse läbi millegi liikumise. See reisib meie kõrvadesse ning sealt edasi vibreerides väikestesse kehaosadesse, mis tõlgitakse tundeks, millestki, mis juhtus. Lavastuses vaadeldakse suud kui valvatud väravat. Mida me laseme suust sisse ja välja on reguleeritud normide poolt, mis ainult ei säilita meie füüsilist keha ja tema baasvajadusi vaid toob esile ka meie sotsiaalsed ning ühiskondlikke suhteid teistega. “Private Dancer” kutsub publikut kuulama oma tervet keha sirutades “teise”, keha piiride ja lõputute võimaluste poole kuulamise kaudu.

Idee: W A U H A U S; laval: Heidi Soidinsalo ja Juha Valkeapää; lava taga: Samuli Laine, Juho Keränen, Anni Klein, Jarkko Partanen, Jussi Matikainen, Heidi Soidinsalo; produktsioon: Zodiak - Center for New Dance, W A U H A U S; residentuuri toetus: Kunstencentrum BUDA (Belgia); esietendus: 13.10.2017 Zodiak - Center for New Dance; kestus: 60’.

W A U H A U S-i kuuluvad lavastaja Anni Klein, stsenograaf Samuli Laine, koreograaf Jarkko Partanen ja helikunstnikud Jussi Matikainen ning Heidi Soidinsalo. Nad loovad oma töid erinevates ruumides, nii väikestes eksperimentaalteatrites kui ka suurtel staadionitel. Kasutades pop-kultuuri, on W A U H A U S-i tööd võimelised samaaegselt lahutama meeli kui ka valgustama meie ühiskonna struktuure, läbi esteetikat, kus erinevad materjalid, valgus ja heli suhestuvad elava esinejaga. Koduleht: www.wauhaus.fi

“Flashdance” 4. ja 5. detsembril kell 19:30 ning “Private Dancer 7. ja 8. detsembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Toetajad: Suomen Kulttuurirahasto, Taiteen edistämiskeskus, Teatterin tiedotuskeskus, Kone Foundation, Arts Promotion Centre Finland, Jenny ja Antti Wihurin Rahasto, [DNA], Creative Europe Programme of the European Union.
Eesti etendusi toetab Eesti Kultuurkapital ja Nordic-Baltic Mobility Programme for Culture

Pressiteade 17.11.2017
21.novembril kell 18 avatakse Disaini ja Arhitektuuri Galeriis Henri Hüti ja Mihkel Ilusa lavastatud näitus “Kapriisid: Eelvõim”.

“Kapriisid: Eelvõim” on lavastatud näitus, mis loob galeriiruumi keskkonna ning esindab teatri atmosfääri sellisena, nagu meile meeldib seda kogeda. Teatris funktsionaalset, nagu valguspark või publiku toolid, kujutame skulpturaalsena. Kogu lavatehniline arsenal ja etendust loovad komponendid on esile toodud ning liigne inimlähedus tahaplaanile jäetud. Ja ometi ei ole me suutnud loobuda puhvetist… Kapriisid on jätkuv projekt, mis on sümbioos etenduskunstide ja näitusekultuuri praktikatest. Saaga kolmanda peatüki fookuses on ootus, hämarus, vaikus ja kuuluvus.

Henri Hütt on (etendus)kunstnik, kes väärtustab loomingulisi hübriidvorme, kuhu kuuluvad nii tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helietendused, lavastatud näituse kontseptsiooni arendamine ning koostööd erinevate valdkondade kunstnikega. On rühmituse MIMproject liige ning Baltikumi ja Skandinaavia kunstiülikoolide võrgustiku DAMA koordinaator.

Mihkel Ilus on visuaalkunstnik, kelle põhifookus on maali laiendatud väljal. See tähendab, et Ilus sageli töötab suuremõõtmelise installatsiooniga, milles maaliline lähenemine omab keskset rolli. Ilusa praktika oluline osa on ka kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimumine. Viimasel ajal tegeleb peamiselt objektse kunsti erinevuste uurimisega black box ja white cube tingimustes.

Idee, teostus, esitus: Henri Hütt ja Mihkel Ilus, kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL, tänud: Ingrid Allik, KIASMA, toetajad: Eesti Kultuurkapital.

Avamine 21. novembril kell 18:00.
Disaini ja Arhitektuuri Galerii (Pärnu mnt 6, Tallinn) on avatud esmaspäevast laupäevani kell 12:00-18:00. Näitus jääb avatuks kuni 2. detsembrini.

Näituse video: vimeo.com/240018458
Koduleht: saal.ee/et/performance/5125

Pressiteade 3.10.2017
Kanuti Gildi SAALis etendub Karolin Poska soololavastus.

Järgmisel nädalal näeb Karolin Poska soololavastust “thank you. you're welcome THANK YOU you're welcome. thank you” Kanuti Gildi SAALis. “thank you ...” on Poska esimene soololavastus, mis esietendus 7. juulil 2017 Supersonicumi galeriis, NoTaFe festivalil Viljandis.

Karolin Poska on vabakutseline tantsukunstnik, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. 2016/2017 hooajal oli ta Kanuti Gildi Saali noor kunstnik residentuurs. Oma lavastustes on ta eksperimenteerinud live-elektroonilise muusika ja tantsu piiridega.

Lavastust tutvustav tekst:
Mis juhtub bakteritega sinu kätel kui sa plaksutad? Kas see teeb neile haiget?
Mõtle hetkele, kui sa taipad, et etendus, mida vaatasid, on just lõppenud. Tuled on kustunud, etendaja lavalt lahkunud, valitseb vaikus. Aplaus ei ole veel alanud. Kogu publik mõtleb sama - see on läbi. Sa tahad, et see vaikne hetk kestaks igavesti. Sa ei ole kindel, kust see täpselt algas või kes tegi esimese plaksu, aga äkki levib aplaus kulutulena ning juba plaksutavad kõik. Sina teed automaatselt sama.
Nüüd hingavad kõik kergendunult. Su näoilme muutub etenduse vaatamise näost tavaliseks tänavailmseks. Sa märkad inimesi enda ümber. Näed, et nad on hakanud ennast liigutama ja sättima, vahetavad omavahel naeratusi ning pilke.
Sa kuuled endiselt nende aplodeerimist. Mõni plaksutab valjult ja jõuliselt, teine lööb käsi kokku kui kuninganna. Nad kõik plaksutavad samas rütmis. Ära murra süsteemi. Püsi rütmis.

                Plaks-plaks-plaks-plaks  

Idee, esitus: Karolin Poska, helikunstnik: Kenn-Eerik Kannike, valguskunstnik: Ivar Piterskihh, dramaturgiline tugi: Kaie Küünal, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, toetaja: Eesti Kultuurkapital

Etendused toimuvad 11., 13. ja 14. oktoobril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALi Püha Vaimu SAALis. Piletid müügis Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Kaasaegse etenduskunsti keskus Kanuti Gildi SAAL sõidab koos sõpradega Düsseldorfi ja Nanterre’i Eesti Vabariik 100 ja EL Nõukogu eesistumise raames Eesti juubelit tähistama.

Kanuti Gildi SAAL tähistab 24.-25. novembril Eesti esimest Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja Eesti Vabariigi 100. juubelit kaasaegses etenduskunsti keskuses Forum Freies Theater’is ja kohalikus alternatiivse kinomajas Filmwerkstattis, Düsseldorfis, samuti toimub sarnast laadi, kuid erineva sisuga üritus 15.-16. detsembril Nanterre-Amandiers Teatris Nanterre’is, Prantsusmaal. Saksamaal toimuva ürituse nimi on eestipäraselt “Sünnipäevapidu” ja Prantsusmaal toimuv kannab nime “Week End Estonien”.

“Sünnipäevapidu” ja “Week End Estonien” üritused on lisaks tähistamisele loodud eesmärgiga luua kohalikele ärksameelsetele võimalus tutvuda Eestile eripärase käekirjaga kunstiga. Mõlema ürituse eripära seisneb selles, et nende päevade sisu sünnib vastavalt kohalikule kontekstile koostöös sealse partneriga. Kaks etendus- ja visuaalkunstide nädalavahetust Düsseldorfis ja Nanterre’is on sulam etendustest, filmist ning visuaal-muusikalistest elamustest, mis kinnitab ühelt poolt 100. aastaseks saava Eesti iseenesestmõistetavat kuulumist Euroopa kultuuriruumi ning samas annab võimaluse tuua esile meie ainulaadsed eripärad.

Programm Düsseldorfis algab reedel kohalikus Filmwerkstattis, kus Daniel Vaarik räägib e-residentsusest ning vestleb Patrick Schifferiga (Piratenpartei liider) demokraatia võimalikkusest Interneti ajastul. Õhtu jätkub Teater NO99 filmiga “Kust tuleb tolm ja kaob raha” ning lõppeb elektroonilise muusikaduo Cubus Larvikuga, kes koos VJ Emer Värgiga loovad visuaalse ja helilise rännaku. Laupäeval astuvad Forum Freies Theater’is üles Karl Saks oma Eesti Teatriliidu tantsuauhinna pälvinud soololavastusega “Seisund ja disain”, Maike Lond Malmborg palju tuuritanud loeng-etendusega “"10 journeys to a place where nothing happens*" ja saab näha ka Kädi Metsoja nooruslikku energiat pulbitsevat tsirkus-tantsulavastust “Moiste”.

EW100

Kanuti Gildi SAALi kontakt: Maarja Kalmre
maarja@saal.ee
+372 55647931
www.saal.ee

lisaks:

www.ev100.ee/et/sunnipaevapidu
fft-duesseldorf.de/stueck/100-jahre-estland/
www.filmwerkstatt-duesseldorf.de/

Pressiteade 27.10.2017 Homme esietendub Maria Metsalu soololavastus „Mademoiselle x“.

Homme, 28. oktoobril esietendub Kanuti Gildi SAALis rahvusvahelise taustaga koreograafi ja etenduskunstniku Maria Metsalu soololavastus „Mademoiselle x“. Lavastust saab näha kokku neljal korral.

Maria Metsalu uuslavastus opereerib pool-fiktsioonalse tegelase, Mademoiselle x-i reaalsuses. Mademoiselle x on naine, kes, olles elus, on veendunud, et ta on surnud. Ta usub, et tal ei ole aju, närve, kere ega organeid, olles vaid lagunev keha. Oma surmast hoolimata usub ta igavikulisusesse ja surematusesse. Selles reaalsuses on kõik võimalik ja lubatud, kõik on osa temast ja pärineb temast, vormides kompleksse kuid lihtsakoelise süsteemi. Komplekssed süsteemid on ebakindlad. Võimatu on ennustada nende toimet hoolimata sellest, kas me saame aru süsteemi erinevatest osadest. “Mademoiselle x” varastab elemente lo-fi haunted attraction'itest, mis jäljendavad kummituslikesse paikadesse sisenemise kogemust. Läbi Mademoiselle x-i narratiivi, kes jõlgub zombina kuskil “vahepeal” nagu elav surnu, pannakse vaatluse alla etendaja motivatsioon ja seisund sama etenduse ning materjali korduval esitamisel. Autor kasutab ilmselgeid trikke ja elemente, mida tihti loetakse kui midagi liigset. Kasutades neid elemente ning strateegilisi kordusi üritab autor vältida loogilisi kulminatsioonimomente. See etendus ei taha ennast näidata vaid ta tahab end varjata imitatsioonis.

“Air could not freeze her, fire could not burn her, water could not drown her, earth could not bury her.”

Maria Metsalu (1990) on koreograaf ja etenduskunstnik, kes lõpetas 2016. aastal õpingud SNDOs (School for New Dance Development) Amsterdamis. Ta on loonud peamiselt soolotöid, mis on kantud püsivast huvist iseenda persooni tekitamise, enese mütologiseerimise ja mina-loome vastu. Tema uurimisprotsessi olulisteks tahkudeks on füüsilise ja virtuaalse tegelikkuse kõrvutamine, nende kokkuviimine ja erinevuste mõistmine koostoime, sotsiaalse vahetuse ja teisenemise seisukohast. Eesmärk on kujutada visuaalkultuuri, identiteedi, apropriatsiooni, kaugkohalolu ja vuajerismi vahelisi suhteid, rakendades enesele viitavaid suhteid tehnoloogiatega. Hoolimata valitud meediumitest loob ta visuaalseid töid, mis paigutavad tema enda keha epitsentrisse. Teiste seas on Maria Metsalu teinud koostööd Nils Amadeus Lange, Tino Sehgali, Vincent Riebeeki, Manuel Scheiwilleri, Fernando Belfiore ja Samira Elagozega.

Eesti publik on Maria Metsalu näinud eelmise aasta NU Performance festivalil, kuhu ta oli kutsutud oma lavastusega ”Fuchsia”. 2015. aasta septembris töötas Maria residentuuris Püha Vaimu SAALis ning täpselt aasta hiljem oli tema näitus üleval online galeriis konstanet.com. ”Mademoiselle x” lavastuse põhjal valmiv installatsioon on osa Maria Arusoo New Yorkis kureeritud näitusest “Soft Scrub, Hard Body, Liquid Presence”, mis on maineka Performa festivali osa.

Idee, lavastus, esitus: Maria Metsalu Lavakujundus: Nikola Knežević, vaip koostöös Merike Estnaga Heli: Rodrigo Sobarzo de Larraechea Joonistused: Annina Machaz Tehnilised lahendused: SPARK Makerlab Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL Toetaja: Eesti Kultuurkapital Koostöös: Kaasaaegse Kunsti Eesti Keskus Residentuur: Workspacebrussels Autor tänab: Enrique Arce Gutierrez, Maria Arusoo Kestus: 90min Keel ei ole takistuseks.

Esietendus ja etendused 28., 30. ja 31. oktoobril kell 19:30 ning 2. novembril kell 16:00 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. 30. oktoobril järgneb etendusele vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Keiu Krikmann. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Lavastuse treiler: https://vimeo.com/238423736 Lavastuse koduleht: https://www.saal.ee/et/performance/5068

Pressiteade 18.10.2017
Esietendub Maria Metsalu soololavastus „Mademoiselle x“.

Rahvusvahelise taustaga koreograaf ja etenduskunstnik Maria Metsalu valmistab Kanuti Gildi SAALis ette oma uut soololavastust „Mademoiselle x“. Lavastus esietendub 28. oktoobril ning seda saab näha kokku neljal korral.

Maria Metsalu uuslavastus opereerib pool-fiktsioonalse tegelase, Mademoiselle x-i reaalsuses. Mademoiselle x on naine, kes, olles elus, on veendunud, et ta on surnud. Ta usub, et tal ei ole aju, närve, kere ega organeid, olles vaid lagunev keha. Oma surmast hoolimata usub ta igavikulisusesse ja surematusesse. Selles reaalsuses on kõik võimalik ja lubatud, kõik on osa temast ja pärineb temast, vormides kompleksse kuid lihtsakoelise süsteemi. Komplekssed süsteemid on ebakindlad. Võimatu on ennustada nende toimet hoolimata sellest, kas me saame aru süsteemi erinevatest osadest.
“Mademoiselle x” varastab elemente lo-fi haunted attraction'itest, mis jäljendavad kummituslikesse paikadesse sisenemise kogemust. Läbi Mademoiselle x-i narratiivi, kes jõlgub zombina kuskil “vahepeal” nagu elav surnu, pannakse vaatluse alla etendaja motivatsioon ja seisund sama etenduse ning materjali korduval esitamisel. Autor kasutab ilmselgeid trikke ja elemente, mida tihti loetakse kui midagi liigset. Kasutades neid elemente ning strateegilisi kordusi üritab autor vältida loogilisi kulminatsioonimomente. See etendus ei taha ennast näidata vaid ta tahab end varjata imitatsioonis.

“Air could not freeze her, fire could not burn her, water could not drown her, earth could not bury her.”

Maria Metsalu (1990) on koreograaf ja etenduskunstnik, kes lõpetas 2016. aastal õpingud SNDOs (School for New Dance Development) Amsterdamis. Ta on loonud peamiselt soolotöid, mis on kantud püsivast huvist iseenda persooni tekitamise, enese mütologiseerimise ja mina-loome vastu. Tema uurimisprotsessi olulisteks tahkudeks on füüsilise ja virtuaalse tegelikkuse kõrvutamine, nende kokkuviimine ja erinevuste mõistmine koostoime, sotsiaalse vahetuse ja teisenemise seisukohast. Eesmärk on kujutada visuaalkultuuri, identiteedi, apropriatsiooni, kaugkohalolu ja vuajerismi vahelisi suhteid, rakendades enesele viitavaid suhteid tehnoloogiatega. Hoolimata valitud meediumitest loob ta visuaalseid töid, mis paigutavad tema enda keha epitsentrisse. Teiste seas on Maria Metsalu teinud koostööd Nils Amadeus Lange, Tino Sehgali, Vincent Riebeeki, Manuel Scheiwilleri, Fernando Belfiore ja Samira Elagozega.

Eesti publik on Maria Metsalu näinud eelmise aasta NU Performance festivalil, kuhu ta oli kutsutud oma lavastusega ”Fuchsia”. 2015. aasta septembris töötas Maria residentuuris Püha Vaimu SAALis ning täpselt aasta hiljem oli tema näitus üleval online galeriis konstanet.com. ”Mademoiselle x” lavastuse põhjal valmiv installatsioon on osa Maria Arusoo New Yorkis kureeritud näitusest “Soft Scrub, Hard Body, Liquid Presence”, mis on maineka Performa festivali osa.

Idee, lavastus, esitus: Maria Metsalu
Lavakujundus: Nikola Knežević, vaip koostöös Merike Estnaga
Heli: Rodrigo Sobarzo de Larraechea
Joonistused: Annina Machaz
Tehnilised lahendused: SPARK Makerlab
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Koostöös: Kaasaaegse Kunsti Eesti Keskus
Residentuur: Workspacebrussels
Autor tänab: Enrique Arce Gutierrez, Maria Arusoo
Kestus: 90min
Keel ei ole takistuseks.

Esietendus ja etendused 28., 30. ja 31. oktoobril kell 19:30 ning 2. novembril kell 16:00 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. 30. oktoobril järgneb etendusele vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Keiu Krikmann. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Lavastuse treiler: vimeo.com/238423736
Lavastuse koduleht: www.saal.ee/et/performance/5068

Täna, 26. septembril esietendub Kanuti Gildi SAALis etenduskunstnike Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntvedi teatrilavastus “Uncanny You”. Teose keskmeks on uncanny-lik õhustik ja olukorrad, mis on inspireeritud inimkonna enesehävituslikust käitumisest. Kuid veelgi kõhedust tekitavam kui sõda ise, on autorite arvates meedia roll ning selle mõjujõud meid ümbritseva tegelikkuse loomisel. “Uncanny You” on eklektiline sulam erinevatest kunstivormidest nagu teater, performance, tants, heli- ja videokunst.

Lavastuse tutvustus: Me elame 21. sajandil, kus hirm ümbritseva ees moodustab suure osa inimeste igapäevaelust. Sellest inspireeritult keskendub lavastus uncanny-like ruumide ja situatsioonide loomisele. Ajal, mil meid ümbritseb Trumpi retoorika, Putini Venemaa, Euroopas jõudu koguv natsionalism ja populism, kahanev demokraatia ning kliima muutuste ümber käiv diskussioon, tundub vältimatu keskenduda ühe tegelaskuju isiklikule loole, teda ümbritsevale reaalsusele, hirmudele ja unistustele. Mis juhtub siis, kui hakkad kahtlema kõiges ümbritsevas? Kui iga element, mida oled võimeline defineerima, on muutnud järgmiseks hetkeks oma põhiolemust? Mis saab siis, kui vahetegemine tuttavliku ning võõra puhul muutub võimatuks ilma moondumise, enesekaitse, valetamise, põgenemise, peitupugemise, võitluse või isegi vaenlase hävitamiseta? Mis on sõda? Miks ajalugu ennast kordab? Ühel päikesepaistelisel kevadpäeval 2017. aastal võis lugeda ajalehest inimkonna ajaloo jooksul õhitud suurimast konventsionaalsest lõhkekehast – The Mother of All Bombs. Lavastuses “Uncanny You” muutub tegelaskuju Mother Bomb meediatormi epitsentriks. See vahejuhtum paneb pealtvaatajad higistama justkui nad ise seisaksid kõrbes põletava päikse all. Avalik tähelepanu ning imetlus viib Mother Bombi kokku Üksildase Ränduriga – koos alustavad nad teekonda alla pimedasse orgu.

Ann Mirjam Vaikla on lavastus- ja kujutav kunstnik. Ta on äsja saabunud New Yorgist, kus ta oli aasta praktikal Storefront for Art and Architecture galeriis Soho linnaosas. 2015. ja 2016. aastal osales ta Watermilli Keskuse rahvusvahelises suveprogrammis Long Islandil, mida juhib teatrilavastaja Robert Wilson. 2015. aastal lõpetas ta oma õpingud Norra Teatriakadeemias stsenograafia erialal. Lærke Grøntved on etendus- ja performance kunstnik. Ta on osa sõltumatust teatrigrupist T.I.T.S, on reisinud lavastustega “Forced Beauty” ja “MINE” ning esinenud koos Bianca Casady’ga (Cocorosie) tema 2015. aasta Euroopa tuuril. Eelmine aasta esines ta Tallinnas SISU Sümpoosionil oma soolokontserdiga “Before the Storm”. 2015. aastal lõpetas ta oma õpingud Norra Teatriakadeemias näitlemise erialal. Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntved kohtusid esmakordselt 2012. aastal, kui nad alustasid oma õpinguid Norra Teatriakadeemias. Lõputöö raames valmis ühine lavastus “Beasts” (“Elajad”), millest kasvas välja käesolev teatriprojekt “Uncanny You”. Valitud projektidest on nad ühiselt kaasa töötanud Noblessneri Valukojas esietendunud Robert Wilsoni ja Arvo Pärdi suurlavastuses “Aadama passioon”, Oslo Rahvusteatris etendunud Bianca Casady lavastuses “Mother Hunting (Miracle of a Rose)” ning Fredikstadi Kirjandusmajas esitatud Tino Sehgali teoses “This Situation”.

Autorid ja lavastajad: Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntved, laval: Lærke Grøntved ja Per Magnus Barlaug, stsenograafia: Ann Mirjam Vaikla, kostüüm: Ditte Trudslev Jensen, heli: Kenn-Eerik Kannike, video: Ingel Vaikla, valgus: Revo Koplus, tehniline tugi: Henry Kasch, fotod: Ingel Vaikla, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, toetajad: Eesti Kultuurkapital; Arts Letters & Numbers, New York; Teater Momentum, Odense

Esietendus ja etendused 26., 28., 29. ja 30. septembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. 28. septembril järgneb etendustele vestlus mõlema kunstnikuga, mida viib läbi Laur Kaunissaare. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

26.septembril esietendub Kanuti Gildi SAALis etenduskunstnike Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntvedi teatrilavastus “Uncanny You”. Teose keskmeks on uncanny-lik õhustik ja olukorrad, mis on inspireeritud inimkonna enesehävituslikust käitumisest. Kuid veelgi kõhedust tekitavam kui sõda ise, on autorite arvates meedia roll ning selle mõjujõud meid ümbritseva tegelikkuse loomisel. “Uncanny You” on eklektiline sulam erinevatest kunstivormidest nagu teater, performance, tants, heli- ja videokunst.
Lavastuse tutvustus:
Me elame 21. sajandil, kus hirm ümbritseva ees moodustab suure osa inimeste igapäevaelust. Sellest inspireeritult keskendub lavastus uncanny-like ruumide ja situatsioonide loomisele. Ajal, mil meid ümbritseb Trumpi retoorika, Putini Venemaa, Euroopas jõudu koguv natsionalism ja populism, kahanev demokraatia ning kliima muutuste ümber käiv diskussioon, tundub vältimatu keskenduda ühe tegelaskuju isiklikule loole, teda ümbritsevale reaalsusele, hirmudele ja unistustele.
Mis juhtub siis, kui hakkad kahtlema kõiges ümbritsevas? Kui iga element, mida oled võimeline defineerima, on muutnud järgmiseks hetkeks oma põhiolemust? Mis saab siis, kui vahetegemine tuttavliku ning võõra puhul muutub võimatuks ilma moondumise, enesekaitse, valetamise, põgenemise, peitupugemise, võitluse või isegi vaenlase hävitamiseta?
Mis on sõda? Miks ajalugu ennast kordab?
Ühel päikesepaistelisel kevadpäeval 2017. aastal võis lugeda ajalehest inimkonna ajaloo jooksul õhitud suurimast konventsionaalsest lõhkekehast – The Mother of All Bombs. Lavastuses “Uncanny You” muutub tegelaskuju Mother Bomb meediatormi epitsentriks. See vahejuhtum paneb pealtvaatajad higistama justkui nad ise seisaksid kõrbes põletava päikse all. Avalik tähelepanu ning imetlus viib Mother Bombi kokku Üksildase Ränduriga – koos alustavad nad teekonda alla pimedasse orgu. Ann Mirjam Vaikla on lavastus- ja kujutav kunstnik. Ta on äsja saabunud New Yorgist, kus ta oli aasta praktikal Storefront for Art and Architecture galeriis Soho linnaosas. 2015. ja 2016. aastal osales ta Watermilli Keskuse rahvusvahelises suveprogrammis Long Islandil, mida juhib teatrilavastaja Robert Wilson. 2015. aastal lõpetas ta õpingud Norra Teatriakadeemias stsenograafia erialal.
Lærke Grøntved on etendus- ja performance kunstnik. Ta on osa sõltumatust teatrigrupist T.I.T.S, on reisinud lavastustega “Forced Beauty” ja “MINE” ning esinenud koos Bianca Casady’ga (Cocorosie) tema 2015. aasta Euroopa tuuril. Eelmine aasta esines ta Tallinnas SISU Sümpoosionil oma soolokontserdiga “Before the Storm”. 2015. aastal lõpetas ta õpingud Norra Teatriakadeemias näitlemise erialal.
Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntved kohtusid esmakordselt 2012. aastal, kui nad alustasid oma õpinguid Norra Teatriakadeemias. Lõputöö raames valmis ühine lavastus “Beasts” (“Elajad”), millest kasvas välja käesolev teatriprojekt “Uncanny You”. Valitud projektidest on nad ühiselt kaasa töötanud Noblessneri Valukojas esietendunud Robert Wilsoni ja Arvo Pärdi suurlavastuses “Aadama passioon”, Oslo Rahvusteatris etendunud Bianca Casady lavastuses “Mother Hunting (Miracle of a Rose)” ning Fredikstadi Kirjandusmajas esitatud Tino Sehgali teoses “This Situation”.
Autorid ja lavastajad: Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntved,laval: Lærke Grøntved ja Per Magnus Barlaug, stsenograafia: Ann Mirjam Vaikla, kostüüm: Ditte Trudslev Jensen, heli: Kenn-Eerik Kannike, video: Ingel Vaikla, valgus: Revo Koplus, tehniline tugi: Henry Kasch, fotod: Ingel Vaikla, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, toetajad: Eesti Kultuurkapital; Arts Letters & Numbers, New York; Teater Momentum, Odense

Esietendus ja etendused 26., 28., 29. ja 30. septembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. 28. septembril järgneb etendustele vestlus mõlema kunstnikuga. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Kanuti Gildi SAAL toob Eestisse briti teatritrupi Forced Entertainment unikaalse suurprojekti “Complete Works: Table Top Shakespeare”(Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare), mille jooksul kannavad briti näitlejad ühekaupa ette kõik 36 Shakespeare’i näidendit.

5.-10. septembrini Kanuti Gildi SAALis toimuvatel etendustel moonduvad soola- ja pipratoos kuningaks ja kuningannaks. Vaasist saab prints. Tikutoosist saab kelner. Tualettpaberirullist kõrtsmik. Veepudelist sõnumitooja. “Kogutud teostes” loovad kuus etendajat kõigist Shakespeare’i näidenditest kompaktsed versioonid, mida etendatakse koomiliselt ja koduselt, kasutades ühemeetrisele lavapinnale asetatud tavalisel laual tegelaskujudeks argiesemeid.
Ettekandmine toimub inglise keeles ning intiimses Püha Vaimu SAALis kuhu mahub vaid 30 vaatajat. Teisipäevast reedeni antakse alates kella kuuest igal päeval 4 etendust ning laupäeval ja pühapäeval juba alates keskpäevast 10 etendust. Ühte lavastust esitab üks näitleja ja see kestab umbes 50 minutit.

Eelmisel aastal pikaajalise teatrikunsti arendamise eest prestiižika Ibseni teatri auhinnaga pärjatud Forced Entertainment on huvitunud kaua aega virtuaalsest ja kirjeldavast etendusvormist, uurides läbi aastate erinevaid viise, kuidas tuua ebatavalisi stseene, kujundeid ja lugusid lavale keele kaudu. Trupi uudsel suunal vaadeldakse lavastusega “Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare” Shakespeare’i komöödiates, tragöödiates, ajaloolistes kirjutistes ja hilisemates näidendites jutustuste dünaamilisust. Järgneb lihtne ja idiosünkraatiline, absurdne ja veidralt kütkestav lo-fi stiilis kodukootud nukuteater. Näidendite lood ärkavad ellu ilmekas miniatuurvormis.
“Kogutud teostega” käsitleb Forced Entertainment esmakordselt draamakirjandust ja Shakespeare’i pärandit. Tulemuseks on näidendite kohatine samaväärseks tegemine - toimub õrnalt koomiline näidenditekstide uuesti sõnastamine köögikapist ja toidupoest pärit esemete kaudu, kuid samas pühitsetakse jõudu, mis on neis näidendites, jutuvestmises ja teatris iseendas.

1984.aastast alates Sheffieldis tegutsev Forced Entertainment on juba kaua olnud teatri- ja etenduskunstide maailma kõrgeimas tipus. Ometi pole trupp kunagi esinenud Tallinnas, kuigi on külastatud Baltoscandali festivali 2014. aastal. Trupp tegutseb Tim Etchells’i juhtimisel, kes on ka “Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare-i” lavastajaks. Tim Etchells osales oma soololavastusega 2016. aastal Baltoscandal teatrifestivalil. Forced Entertainment on esinenud ülimenukalt pea kõikjal maailmas.
Shakespeare'i näidendeid esitavad Robin Arthur, Jerry Killick, Richard Lowdon, Claire Marshall, Cathy Naden ja Terry O’Connor. Etendused on inglise keeles, ilma tõlketa ning toimuvad Püha Vaimu SAALis, kus on piiratud arv kohti.
Üksikpiletid hinnaga 5 EUR müügil Piletilevis: www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/mitmesugust/antony-and-cleopatra-217666/

Forced Entertainment “Complete Works: Table Top Shakespeare” külalisetendusi Tallinnas toetavad Briti Nõukogu ja Eesti Kultuurkapital.

Kätte on jõudnud SAAL Biennaali teine nädal. Kuni 27. augustini saab näha etendusi, mis viivad teatrisaalist ka kaugematele radadele. Festival toimub juba 17. korda, olles sellega üks vanemaid Tallinnas toimuvaid etenduskunstide festivale (endise nimega Augusti TantsuFestival). Jätkub festivali rännakuline olemus nii raamatukogus, haudadel kui värskes õhus Linnahalli lähistel ning tsirkusestuudios ja teatrisaalides.

SAAL Biennaal festivalil on ees veel 8 kohtumist kunstnikega, kes on valmis oma maailma meile näitama. Võimalik on kogeda nii kaasaegse tantsu kui laiemalt etenduskunstide teoseid, või hoopiski töid, mida ei saa ja peagi määratlema üheselt, selgelt. Seekordsel SAAL Biennaalil on võimalus läbi nende kohtumiste mitte ainult osa saada, vaid ka ühiselt luua ruumi ja aega ilma kindla teadmiseta, kuhu see välja viib. Näha detaile, mida muidu ei märka või mida eelistame ignoreerida. Proovida midagi, mida muidu ei teeks. Vaadata kaugemale iseenesestmõistetavast - kas selles peitub võimalus millegi uue tekkeks? SAAL Biennaalil on seekord mitu lavastust, mis on küll väliselt installatiivse iseloomuga, aga siiski vormistatud etendusena. Üsna mitmel juhul on need ka isiklikud - kogemine võib toimuda küll teiste lähedal, kuid siiski on sisekaemuslikus laadis.

SAAL Biennaali kohtab veel koduses Kanuti Gildi SAALis aga ka hoopis Linnahalli taga, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus, MIMstuudio keldris ja OMAtsirkuse saalis. Festivalihõngu on juba jäetud Von Krahli Teatrisse, Vaba Lavale ja EKA klassiruumi. Sel nädalal alates teisipäevast saab põigata Linnahalli juurde, kus Rima Najdi teos “Think much. Cry much.” vaatleb piiridega seotud rituaale ja piiride helikeskkonda, et aru saada piiridest kui konstruktsioonidest. Veel on võimalus kogeda Tania El Khoury kurbilusat installatsiooni Süüria aedadesse maetud kümne tavalise inimese suulisest ajaloost ja rännata raamatukogus koos Tim Etchellsi ja Ant Hamptoni loodud audiolooga. Kes pole jõudnud veel õhtuti Kanuti Gildi SAALi ette Kadri Noormetsa ja Gabriel Da Luziga juttu vestma, on võimalus seda teha ka sel nädalal. Etendub ka “Group Show”, mis on performance’i formaadis esitatud immateriaalsete teoste immateriaalne kehastus. Meie oma majas, Kanuti Gildi SAALis valminud lavastused “Physics and Phantasma” (Iggy Lond Malmborg) ja “Seisund ja disain” (Karl Saks) etenduvad nädala lõpu poole. Festivali lõpetab pimedusest pimedam Mårten Spångbergi maraton-lavastus “Natten”, mis analüüsib esteetilise kogemuse tumedamat poolt.

Nüüd on käes ka aeg arutada teemal teater / valmisolek, mis on Eesti Teatri Agentuuri poolt korraldatud jagatud mõtete sari. 25. augustil Kanuti Gildi SAALis toimuv teater / valmisolek küsib, kas ja mismoodi me oleme valmis selleks reaalsuseks, mis on juba normaliseerunud meie ümber? Sellele eelneval päeval, 24. augustil saab osaleda POST-DANCE raamatuesitlusel.

SAAL Biennaal 2017 festivalile on kaasatud meie publikule juba tuntud, aga ka tundmatud kunstnikud: Julian Hetzel (Utrecht), MOTUS (Rimini), Nele Suisalu ja Maarja Tõnisson (Tallinn), Sarah Vanhee (Brüssel), Rima Najdi (Berliin-Beirut), Kadri Noormets ja Asia Baś ja Gabriel da Luz (Tallinn-Cape Town-Belo Horizonte), Tania El Khoury (Beirut), Ant Hampton ja Tim Etchells (Heidelberg-London), Galerie (rahvusvaheline), Karl Saks (Tallinn), Iggy Lond Malmborg (Malmö-Tallinn), Mårten Spångberg (Stockholm-Brüssel).

SAAL Biennaal 2017 toetajad ja partnerid: Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Kultuuriamet, Baltoscandal festival / NXSTP - EL Kultuuriprogrammi toetusel, URBAN HEAT - EL Kultuuriprogammi toetusel, Flaami valitsus, Swedish Art Council / The Swedish Arts Grants Committee, Goethe Instituut Tallinn, Valmiermuiža, Von Krahli Teater, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Tallinna Linnahall, MIMstuudio, Eesti Teatri Agentuur, OMAtsirkus, Vaba Lava, Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond, Saku Läte, Hotell Bern, Hotell St. Barbara, Go Hotel Shnelli jpt.

Pressiteade 2.08.2017
Etenduskunstide festival SAAL Biennaal algab kahe nädala pärast.

SAAL Biennaal on rahvusvaheline etenduskunstide festival, mis algab 15. augustil Kanuti Gildi SAALis Julian Hetzeli installatsioon-lavastusega „Schuldfabrik“. Kaks nädalat kestev festival toimub Tallinnas erinevates teatrites ja mittetraditsioonilistes etenduspaikades ning on ühtlasi ka Augusti TantsuFestivali ehk Tallinna vanima kaasaegse tantsufestivali mantlipärija. SAAL Biennaali sooduspiletid ja saripiletid on müügil kuni 9. augustini Piletilevi müügipunktides.

SAAL Biennaal annab võimaluse läbi kaheteistkümne ja enama kohtumise kunstnike ja nende lavastustega mitte ainult osa saada, vaid ka ühiselt luua ruumi ja aega ilma kindla teadmiseta, kuhu see välja viib. Näha detaile, mida muidu ei märka või mida eelistame ignoreerida. Proovida midagi, mida muidu ei teeks. Vaadata kaugemale iseenesestmõistetavast - kas selles peitub võimalus millegi uue tekkeks?

SAAL Biennaali kohtab seekord nii Kanuti Gildi SAALis, Von Krahli Teatris kui Vabal Laval, aga ka hoopis Linnahalli taga, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus, MIMstuudio keldris, EKA klassiruumides ja OMAtsirkuse saalis. On etendusi, mis toimuvad teatrisse mineja jaoks ootuspärasel ajal ja viisil, aga ka etendusi, mis juhtuvad ootamatult vanalinna ilmunud trendika seebipoe tagaruumides (Julian Hetzel “Schuldfabrik”) või mis sünnivad hoopis vaataja enda tegevusest raamatukogu lugemissaali laua taga (Ant Hampton, Tim Etchells “The Quiet Volume”) või mille puhul teatrisaali lava täitub meie poolt igapäevaselt tekitatava füüsilise ja virtuaalse prügiga (Sarah Vanhee “OBLIVION”) või mis on maetud salajastele kalmudele (Tania El Khoury “Gardens Speak”) või mis kestavad terve öö ehk hämarikust koidikuni (Mårten Spångberg “Natten”).

SAAL Biennaal 2017 festivalile on kaasatud meie publikule juba tuntud, aga ka tundmatud kunstnikud: Julian Hetzel (Utrecht), MOTUS (Rimini), Nele Suisalu ja Maarja Tõnisson (Tallinn), Sarah Vanhee (Brüssel), Rima Najdi (Berliin), Kadri Noormets ja Asia Baś ja Gabriel da Luz (Tallinn-Cape Town-Belo Horizonte), Tania El Khoury (Beirut), Ant Hampton ja Tim Etchells (Heidelberg-London), Galerie (rahvusvaheline), Karl Saks (Tallinn), Iggy Lond Malmborg (Malmö-Tallinn), Mårten Spångberg (Stockholm-Brüssel).

Lisaks nende kunstnike tööde kogemisele on aeg koos Eesti Teatri Agentuuri jagatud mõtete sarjaga arutleda teemadel teater / valmisolek – kas ja mismoodi me oleme valmis selleks reaalsuseks, mis on juba normaliseerunud meie ümber? Aga ka aeg sirvida üheskoos POST-DANCE raamatut, mis kätkeb endas võimalust kujutleda veel kujuteldamatut või hoida käes mõnda alles valmivat uhiuut trükist!

SAAL Biennaal kui mosaiikpeegeldus meist endist – kuidas seda mõista, kui puudub juhend? Mis on see, mida saad endaga kaasa etenduselt, mille tarbeks võtad tunni ning juhiseid järgides muutud passiivsest pealtvaatajast aktiivseks elluviijaks? Milline on sinu etenduskogemus, mille käigus sinu ratsionaalne mõistus taandub teiste tajude ees? Kas me saame olla enamat kui meie keha piirid ette määravad, kuidas me tuleme toime piiridega?
„Olen alati arvanud, et kui ei proovi ei saa teada. See käib nii minu kui seekordse SAAL Biennaali kuraatori kohta, aga ma usun, et ka festivalile kaasatud kunstnike ja ma loodan, et samuti iga võimaliku vaataja kohta.“ Annika Üprus, SAAL Biennaal 2017 kuraator.

SAAL Biennaal 2017 toetajad ja partnerid:
Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Kultuuriamet, Baltoscandal festival / NXSTP - EL Kultuuriprogrammi toetusel, URBAN HEAT - EL Kultuuriprogammi toetusel, Flaami valitsus, Swedish Art Council / The Swedish Arts Grants Committee, Goethe Instituut Tallinn, Valmiermuiža, Von Krahli Teater, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Tallinna Linnahall, MIMstuudio, Eesti Teatri Agentuur, OMAtsirkus, Vaba Lava, Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond, Saku Läte, Hotell Bern, Hotell St. Barbara, Go Hotel Shnelli jpt.

SAAL Biennaal 2017 toimub 15. - 27. augustini Tallinnas.
Festivali kuraator: Annika Üprus
Lisainfo ja täielik kava: www.saal.ee
Etenduste piletid eelmüügis Piletilevis: www.piletilevi.ee

Pressiteade 18.07.2017
Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntvedi lavastuse “Uncanny You” avalik prooviprotsessi ettenäitamine.

Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntvedi septembris valmiva lavastuse “Uncanny You” prooviprotsessi ettenäitamine toimub 27. juulil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Showingut kantakse üle New York’i residentuurikeskusesse “Arts Letters and Numbers” osana suvisest meistriklassi programmist, mis sel aastal keskendub põhiseaduse temaatikale kandes pealkirja “Constitution”. Pärast showingut järgneb arutelu Tallinna ja New York’i publiku vahel.

“Uncanny You” on Ann Mirjam Vaikla ja Laerke Grøntvedi audio-visuaalne lavastus. Projekt keskendub kummastavatele ehk “uncanny-likele” ruumidele ja situatsioonidele.

Mõistet “uncanny” mainiti esimest korda Sigmund Freudi essees “Das Unheimliche” 1919. aastal. Sõna “uncanny” tähendab midagi võõrastavalt tuttavlikku, midagi rohkemat kui lihtsalt saladuslikku, midagi, mis äratab hirmu ja õudu ning on ebamugavalt kummaline. Lavastus “Uncanny You” kasutab seda mõistet tänapäeva poliitilise kliima kontekstis - see on interdistsiplinaarne lavastus, mis kasutab kontserdi, luule, video, liikumise, visuaalse ja sõnateatri elemente. Autorid on lavastuse teksti loonud ise ja osaliselt rekonstrueerinud selle äsja ilmunud artiklite põhjal (New York Times, The Guardian). Samaaegselt keskendub lavastus putukate ellujäämise strateegiatele ja mimikrile ning huvitub selle ilmingutest inimeste maailmas (inspireeritult Roger Caillois’ esseest “Mimicry and Legendary Psychasthenia”).

“Uncanny You” on rahvusvaheline teatriprojekt, mis esietendub 26. septembril 2017 Kanuti Gildi SAALis 17. hooaja esimese uuslavastusena. Toetajate hulka kuuluvad ka residentuurikeskus “Arts Letter and Numbers” New York’is ja Teater Momentum Odense’s Taanis.

Lærke (DK) on esineja ja helilooja. Ta on osa sõltumatust teatrigrupist T.I.T.S ja on reisinud lavastustega “Forced Beauty” ja “MINE”, koos Bianca Casady’ga (Cocorosie) tema 2015. aasta Euroopa tuuril. Eelmisel aastal esines ta Tallinnas oma soolokontserdiga “Before the Storm”. 2015. aastal lõpetas ta oma õpingud Norra Teatriakadeemias näitleja erialal.

Ann Mirjam (EST) on lavastus- ja kujutav kunstnik. Ta on äsja saabunud New York'ist, kus ta oli aasta aega praktikal Storefront for Art and Architecture galeriis Soho linnaosas. Ta on osalenud kahel korral Watermilli Keskuse rahvusvahelises suveprogrammis (Long Island, NY), mida juhib teatrilavastaja Robert Wilson. 2015. aastal lõpetas ta oma õpingud Norra Teatriakadeemias stsenograafia erialal.

Residentuurikeskus Arts Letters and Numbers on koht, mida kannustab loomingulisus ja eesmärgile pühendatud intensiivsus. See on koht, kus luua uusi seoseid, mõtteprotsesse ning viise, mis kehastavad meie lootusi ja püüdlusi. Paik, kus erinevad osapooled saavad kokku, et konstrueerida küsimusi ja loomingulisi projekte keskendudes empaatiale, eetikale ja kujutlusvõimele. Ruum, kus uurida hapruse varjundeid meie jagatud narratiivides.
Käesoleva aasta juulikuus korraldab residentuurikeskus Arts Letters & Numbers oma kuuendat interdistsiplinaarset suve meistriklassi, mis see aasta keskendub põhiseaduse temaatikale kandes pealkirja “Constitution”. Nimetatud teemaga loob residentuurikeskus võimaluse keskkonnaks, mis soodustab vaba mõtlemist, et küsida küsimusi ja luua kunstiprojekte hetkel aktuaalsete teemade kohta. Ruum, mis toob kokku elemendid, mille põhjal muuta meie taju pidevalt muutuvast maailmast. Põhiseaduse temaatikast inspireeritud küsimused avavad ukse mõistatusele, ruumile, mõttekeerisele ning võimaluse korral osutavad kätte kindla pinnase, millele hiljem toetuda.

Autorid ja lavastajad: Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntved
Esitajad: Lærke Grøntved ja Per Magnus Barlaug
Stsenograaf: Ann Mirjam Vaikla
Kostüümikunstnik: Ditte Trudslev Jensen
Helikunstnik: Kenn-Eerik Kannike
Valguskunstnik: Revo Koplus
Videokunstnik: Ingel Vaikla
Tehniline abi: Henry Kasch
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Toetajad: Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapital, Arts Letters & Numbers, Teater Momentum
Esietendus: 26.09.2017, Kanuti Gildi SAAL, Tallinn

“Uncanny You” teaser: https://vimeo.com/221570775

Pressiteade 26.06.2017
Tulekul on etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017.

SAAL Biennaal on kahenädalane rahvusvaheline etenduskunstide festival, mis toimub 15.-27. augustil Tallinnas. Ühtlasi on SAAL Biennaal Augusti TantsuFestivali ehk Tallinna vanima kaasaegse tantsufestivali mantlipärija.

SAAL Biennaal annab võimaluse läbi kaheteistkümne ja enama kohtumise kunstnike ja nende lavastustega mitte ainult osa saada, vaid ka ühiselt luua ruumi ja aega ilma kindla teadmiseta, kuhu see välja viib. Näha detaile, mida muidu ei märka või mida eelistame ignoreerida. Proovida midagi, mida muidu ei teeks. Vaadata kaugemale iseenesestmõistetavast - kas selles peitub võimalus millegi uue tekkeks?

SAAL Biennaali kohtab seekord nii Kanuti Gildi SAALis, Von Krahli Teatris kui Vabal Laval, aga ka hoopis Linnahalli taga, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus, MIMstuudio keldris, EKA klassiruumides ja OMAtsirkuse saalis. On etendusi, mis toimuvad teatrisse mineja jaoks ootuspärasel ajal ja viisil, aga ka etendusi, mis juhtuvad ootamatult vanalinna ilmunud trendika seebipoe tagaruumides (Julian Hetzel “Schuldfabrik”) või mis sünnivad hoopis vaataja enda tegevusest raamatukogu lugemissaali laua taga (Ant Hampton, Tim Etchells “The Quiet Volume”) või mille puhul teatrisaali lava täitub meie poolt igapäevaselt tekitatava füüsilise ja virtuaalse prügiga (Sarah Vanhee “OBLIVION”) või mis on maetud salajastele kalmudele (Tania El Khoury “Gardens Speak”) või mis kestavad terve öö ehk hämarikust koidikuni (Mårten Spångberg “Natten”).

SAAL Biennaal 2017 festivalile on kaasatud meie publikule juba tuntud, aga ka tundmatud kunstnikud: Julian Hetzel (Utrecht), MOTUS (Rimini), Nele Suisalu ja Maarja Tõnisson (Tallinn), Sarah Vanhee (Brüssel), Rima Najdi (Berliin), Kadri Noormets ja Asia Baś ja Gabriel da Luz (Tallinn-Cape Town-Belo Horizonte), Tania El Khoury (Beirut), Ant Hampton ja Tim Etchells (Heidelberg-London), Galerie (rahvusvaheline), Karl Saks (Tallinn), Iggy Lond Malmborg (Malmö-Tallinn), Mårten Spångberg (Stockholm-Brüssel).

Lisaks nende kunstnike tööde kogemisele on aeg koos Eesti Teatri Agentuuri jagatud mõtete sarjaga arutleda teemadel teater / valmisolek – kas ja mismoodi me oleme valmis selleks reaalsuseks, mis on juba normaliseerunud meie ümber? Aga ka aeg sirvida üheskoos POST-DANCE raamatut, mis kätkeb endas võimalust kujutleda veel kujuteldamatut või hoida käes mõnda alles valmivat uhiuut trükist!

SAAL Biennaal kui mosaiikpeegeldus meist endist – kuidas seda mõista, kui puudub juhend? Mis on see, mida saad endaga kaasa etenduselt, mille tarbeks võtad tunni ning juhiseid järgides muutud passiivsest pealtvaatajast aktiivseks elluviijaks? Milline on sinu etenduskogemus, mille käigus sinu ratsionaalne mõistus taandub teiste tajude ees? Kas me saame olla enamat kui meie keha piirid ette määravad, kuidas me tuleme toime piiridega?
„Olen alati arvanud, et kui ei proovi ei saa teada. See käib nii minu kui seekordse SAAL Biennaali kuraatori kohta, aga ma usun, et ka festivalile kaasatud kunstnike ja ma loodan, et samuti iga võimaliku vaataja kohta.“ Annika Üprus, SAAL Biennaal 2017 kuraator.

SAAL Biennaal 2017 toetajad ja partnerid: Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Kultuuriamet, Baltoscandal festival / NXSTP - EL Kultuuriprogrammi toetusel, URBAN HEAT - EL Kultuuriprogammi toetusel, Flaami valitsus, Swedish Art Council / The Swedish Arts Grants Committee, Valmiermuiža, Von Krahli Teater, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Tallinna Linnahall, MIMstuudio, Eesti Teatri Agentuur, OMAtsirkus, Vaba Lava, Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond, Saku Läte, Hotell Bern, Hotell St. Barbara, Go Hotel Shnelli jpt.

SAAL Biennaal 2017 toimub 15. - 27. augustini Tallinnas.
Festivali kuraator: Annika Üprus
Lisainfo ja täielik kava: www.saal.ee
Etenduste piletid eelmüügis Piletilevis: www.piletilevi.ee

Pressiteade 8.06.2017
Kanuti Gildi SAAL toob Eestisse briti teatritrupi Forced Entertainment suurprojekti “Complete Works: Table Top Shakespeare”

Kanuti Gildi SAAL alustab oma tulevast, 17. hooaega tunnustatud briti teatritrupi Forced Entertainment'i omapärase suurprojektiga “Complete Works: Table Top Shakespeare” (Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare). 6 päeva jooksul jutustavad briti näitlejad ühekaupa ette 36 Shakespeare’i näidendit.

5.-10. septembrini Kanuti Gildi SAALis toimuvatel etendustel moonduvad soola- ja pipratoos kuningaks ja kuningannaks. Vaasist saab prints. Tikutoosist saab kelner. Tualettpaberirullist kõrtsmik. Veepudelist sõnumitooja. “Kogutud teostes” loovad kuus etendajat kõigist Shakespeare’i näidenditest kompaktsed versioonid, mida etendatakse koomiliselt ja koduselt, kasutades ühemeetrisele lavapinnale asetatud tavalisel laual tegelaskujudeks argiesemeid.

Forced Entertainment on huvitunud kaua aega virtuaalsest ja kirjeldavast etendusvormist, uurides läbi aastate erinevaid viise, kuidas tuua ebatavalisi stseene, kujundeid ja lugusid lavale keele kaudu. Trupi uudsel suunal vaadeldakse lavastusega “Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare” Shakespeare’i komöödiates, tragöödiates, ajaloolistes kirjutistes ja hilisemates näidendites jutustuste dünaamilisust. Järgneb lihtne ja idiosünkraatiline, absurdne ja veidralt kütkestav lo-fi stiilis kodukootud nukuteater. Näidendite lood ärkavad ellu ilmekas miniatuurvormis.
“Kogutud teostega” käsitleb Forced Entertainment esmakordselt draamakirjandust ja Shakespeare’i pärandit. Tulemuseks on näidendite kohatine samaväärseks tegemine - toimub õrnalt koomiline näidenditekstide uuesti sõnastamine köögikapist ja toidupoest pärit esemete kaudu, kuid samas pühitsetakse jõudu, mis on neis näidendites, jutuvestmises ja teatris iseendas.

1984.aastast alates Sheffieldis tegutsev Forced Entertainment on juba kaua olnud teatri- ja etenduskunstide maailma kõrgeimas tipus. Ometi pole trupp kunagi esinenud Tallinnas, kuigi on külastatud Baltoscandali festivali 2014. aastal. Trupp tegutseb Tim Etchells’i juhtimisel, kes on ka “Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare-i” lavastajaks. Tim Etchells osales oma soololavastusega 2016. aastal Baltoscandal teatrifestivalil. Forced Entertainment on esinenud ülimenukalt pea kõikjal maailmas. 2016. aastal autasustati truppi prestiižika Ibseni teatri auhinnaga pikaajalise teatrikunsti arendamise eest.

Shakespeare'i näidendeid esitavad Robin Arthur, Jerry Killick, Richard Lowdon, Claire Marshall, Cathy Naden ja Terry O’Connor. Teisipäevast reedeni antakse alates kella kuuest igal päeval 4 etendust ning laupäeval ja pühapäeval juba alates keskpäevast 10 etendust.
Ühte lavastust esitab üks näitleja ja see kestab umbes 40 minutit.
Etendused on inglise keeles, ilma tõlketa ning toimuvad Püha Vaimu SAALis, kus on piiratud arv kohti.
Üksikpiletid hinnaga 5 EUR müügil Piletilevis: http://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/mitmesugust/antony-and-cleopatra-217666/

Forced Entertainment “Complete Works: Table Top Shakespeare” külalisetendusi Tallinnas toetavad Briti Nõukogu ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo: HYPERLINK http://www.saal.ee/

26.mail esietenduvad Kanuti Gildi SAALis järjestikku kaks soololavastust: Raho Aadla “Mina olen Ra” ja Rene Köstri “Masc”. Etendused toimuvad samal õhtul, ühe vaheajaga. Mõlema etenduse kestus on umbes 40 minutit.

Tantsulavastus “Mina olen Ra” on pilguheit ühe pühaduse ilmumisele. See on täiusliku maailmakorra manifestatsioon. See on jumalik hüüe harmoonilisest kõiksusest. See on läbi valgustatud saamise piiritusse olemisse jõudmine. See on särav illusioon NASA-tekkidest meisterdatud Päikese all.

Lavastust tutvustav tekst: “Inimese ranges raskuses rajatud rõhuvad reeglid roomavad roiskuvas rabas koos eilses päevas astutud sammude kahvatu kajaga. Vägivalda väetanud võõrad võimud visklevad sopases soos ja uppuvad unustuste unelusse. Kestva kauni kristalset kulgu keelavad käsud kriibivad kõledate kongide kinni kiilunud uksi, kuid nendegi küüned kärgatavad kildudeks. Puhtuse peenuse peale praalinud põlastus pesitseb pimedas punkris ja pudeneb pikkamisi pulbriks. Igavese ilu ilmumist irvitav inetus itkub iseenda ilmetus ilguses. Raviva rahu röövinud raev raugastub relvitult raudsete riivide rõlges rägastikus. Ausust ahistanud ahnus ahmib alumise astme all abitult armu ja ääretule ärksusele äsanud ärritus ägab ägiseva ängistuse ähmases ääsis. Valendava valguse voolavat viisi väänanud viha väriseb vardasse veetuna võigastel veetutel väljadel ja ülevust ületada üritanud ülbus üürgab ükskõikses üksinduses. Hiilgava headuse habrast hinge haavanud haiglaselt himur hirm hädaldab hääletult hulluse hurtsiku hädises hävingus. Õndsat õnne õõnestav õudus õgib õnnetult õõva ja lahkuse loomist lõpetada lubanud labane laiskus lömitab limukana lootusetuse lagendlikel. Õrnalt õrritab õnnistav õndsus Inimese olemist ning Inimene jätkab jõuliselt oma jäävuse julguse jumalikkuses.”

Raho Aadla on etenduskunstnik, kelle lavareaalsuse mõjusaimaks meediumiks on esteetilises ruumis liikuv inimkeha. Tema loomingu vundamendiks on usk Jumala inimlikku ja Inimese jumalikku olemusse. Raho lõpetas 2013. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning õpib praegu EMTA Lavakunstikooli füüsilise teatri magistriprogrammis. Ta oli 2015/16 hooajal Kanuti Gildi SAALi noor kunstnik-resident tegeledes sooloprojektiga "Soota".

NB! Publiku tervisliku seisundi ja mugavuse nimel toimub Ra laskumise vaatamine läbi päikeseprillide. Selleks palume võtta kaasa päikseprillid!

Idee, koreograafia, lavastus etendaja: Raho Aadla, grimmeerija: Elsa Levo, valguskujundus: Reelika Palk, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, tehniline nõustaja: Enar Tarmo, Toetavad: Eesti Kultuurkapital

Rene Köstri maagiline realistlik kaasaegse tantsu soolovastus “Masc” on “ülimeheks” saamise lugu, õrnuse kadumine ja jõulisuse leidmine. “Masc” on seks, techno, vägivald, valu, mõnu, täieliku reaalsuse ja totaalse fantaasia segunemine. Lavastuses saab näha isikliku vaadet hüpermaskuliinsele maailmale läbi queer prisma.

Lavastust tutvustav tekst:
“Kalk seksuaalne suhtumine naistesse, arvamus, et vägivald on mehelik ja ohu, kui millegi erutava, kogemine on kolm märki hüpermaskuliinsest käitumisest, mis on küll alguse saanud ja üldiselt seostatud heteroseksuaalsete, cis-sooliste meestega, kuid tänapäevaks ka gei kultuuri ja homoerootikasse tugevalt sisse imbunud.”

“Masc” on esimene osa tantsulavastuste triloogiast, mis kõik käsitlevad hüpermaskuliinsuse erinevaid külgi.

Rene Köster on olnud Eesti tantsumaastikul alates 2005. aastast. Kuni 2011. aastani oli nii õpetaja kui üks loovjuhtidest Prodance Tantsukeskuses, kuni see oma uksed lõplikult kinni pani. Aastal 2006 asutas Twisted Dance Company koos Carmel Kösteriga. Sellest ajast on trupp lavale toonud mitmeid tänavatantsu ja kaasaegse tantsu maailmat ühendavaid ning uuendavaid lavastusi. Kõige hiljutisem oli kaasaegse tantsu lavastus “RSKSD”, mis esietendus Kanuti GIldi SAALis 2015 aastal. Rene on lõpetanud BA tasemel Tallinna Ülikooli Koreograafia osakonna ja tegutseb hetkel aktiivselt Helikopter Stuudio / DIY Space’iga ja Twisted Dance Company’ga.

Idee, koreograafia, lavastus, heli etendaja: Rene Köster, kunstnik: Liisa - Chrislin Saleh, koreograafi abi: Carmel Köster, valguskujundus: Reelika Palk, toetavad: Eesti Kultuurkapital, Helikopter Stuudio, kirg.ee, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi Saal

NB! Etendus sisaldab seksuaalse iseloomuga stseene ja vägivalda. Etendus ei sobi vaatamiseks alla 16-aastastele lastele!

Esietendused ja etendused 26., 27. mail ja 8., 9. juunil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. 27. mail järgneb etendustele vestlus mõlema kunstnikuga, mida viib läbi Iiris Viirpalu. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil toimus Kanuti Gildi SAALis traditsiooniline hommikusöök, mille raames anti välja auhindu tegevuse eest etenduskunstide väljal.

Välja anti järgmised auhinnad ja preemiad: Kaja Kannu Zoja Kosmodemjanskaja nimelisele preemia pälvis Sandra Jõgeva. Henri Hüti nimelise muusikalise kujunduse eripreemia pälvis Karl Saks, kelle helilooming ei ole vähem tähtsam tema koreograafilisest keelest. Patrick R. Vesi auhinna ennastsalgava tegevuse eest etenduskunstide väljal 2016. aastal sai etenduskunstide MAGASIN www.saal.ee/et/magazine.
Oliver Kulpsoo auhinna sai Mairika Plakso.

Ürituse märksõnaks on liikumine institutsioonidest kaugemale ja tunnustust jagati isiklike kompromissitute sisekategooriate kaudu. Enam ei ole põhjust vaielda igaveste teemade üle, et mis on tants ja mis on etenduskunst. Eraisikud on haaranud võimu endale ning lähtuvad põhimõttest “kus viga saab laita seal tule ja aita” või veel enam, “kes viga näeb laita, see tuleb ja aitab” ning Kanuti Gildi SAAL kui institutsioon pakub välja formaadi ja ruumi. Tunnustatud saavad etenduskunstide valdkonnas nii lavalolijad kui ka telgitagused jõud.

Preemiad antakse välja tantsupäeval just selle pärast, et veel kord rõhutada kaasaegse etenduskunsti lätteid Eestis. Nimelt on koreograafid alati tegutsenud omakeskis, ilma suure vastanduseta balletiteatrile või traditsioonilisele sõnateatrile. Siiski on koreograafide ruum alati arvestanud üldist ja sealjuures ka Teist. Loomulikult on kaasajas olemisel meeletu surve enese kaotamisele, aga las ta olla, kõik ei pea maailmas püsima, püsima peab mõtlemine, aktiivne suhe ja oma ideede teostamine, muutuse praktiseerimine. Kõik see toimub meie ühises ruumis.

Rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil kell 10 toimub Kanuti Gildi SAALis juba traditsiooniks saanud hommikusöök. Tavaliselt on selle raames välja antud Sõltumatu Etenduskunsti Auhindu. Sel aastal toimub tunnustamine veidi teistmoodi.

Ürituse märksõnaks on liikumine institutsioonidest kaugemale ja tunnustust jagatakse isiklike kompromissitute sisekategooriate kaudu. Enam ei ole põhjust vaielda igaveste teemade üle, et mis on tants ja mis on etenduskunst. Eraisikud on haaranud võimu endale ning lähtuvad põhimõttest “kus viga saab laita seal tule ja aita” või veel enam, “kes viga näeb laita, see tuleb ja aitab” ja Kanuti Gildi SAAL, kui institutsioon, pakub välja formaadi ja ruumi. Tunnustatud saavad etenduskunstide valdkonnas nii lavalolijad kui ka telgitagused jõud.

Tantsupäeval annavad Zoja Kosmodemjanskaja nimelise preemia välja Kaja Kann ning eelmise aasta loomingu põhjal endanimelise muusikalise kujunduse eripreemia Henri Hütt. Muusikalise kujunduse eripreemia keskendub helimuusikale kaasaegses etenduskunstis. Preemiat antakse välja aastast 2012.

Preemiad antakse välja tantsupäeval just selle pärast, et veel kord rõhutada kaasaegse etenduskunsti lätteid Eestis. Nimelt on koreograafid alati tegutsenud omakeskis, ilma suure vastanduseta balletiteatrile või traditsioonilisele sõnateatrile. Siiski on koreograafide ruum alati arvestanud üldist ja sealjuures ka Teist. Loomulikult on kaasajas olemisel meeletu surve enese kaotamisele, aga las ta olla, kõik ei pea maailmas püsima, püsima peab mõtlemine, aktiivne suhe ja oma ideede teostamine, muutuse praktiseerimine. Kõik see toimub meie ühises ruumis.

Kui mõni ilus sõna on ütlemata jäänud või on neid ilusaid sõnu liiga palju kogunenud, siis tantsupäeval on võimalik hoida suu maitsvate roogade jaoks või see kõik välja öelda. Tunnustus võib olla nii sümboolne, rahaline kui sisuline – kiitus saab rüütatud olla erinevatesse vormidesse.

Lisainfo:
Eneli Järs
eneli@saal.ee / +3725069655

Kädi Metsoja on lõpetanud OMAtsirkuse kooli, lavastanud tsirkuselavastuse “OMAmoodi” ning olnud koreograaf kohaspetsiifilisele lavastusele “Ära Ussi Ära tapa”, Kaja Kannu soololavastusele “Be Real My Dear” ja Mart Kangro tõsielushowle “Final Countdown”. Kädil ei ole illusioonide tekitamise tahet. Tsirkuselaval on tõeliselt võimalik kohtuda kehadega, sest seal ei ole neljandat seina. Kõik, mis juhtub, juhtub reaalajas. Kädi ei tegele laval tõelise looga vaid tõelise teoga.

Mis kord välja liigutatud, seda tagasi võtta ei saa!

Ruum on Kanuti Gildi SAALi “Valge Box”, valgus “Whitewash” ja kostüümid “Casual Grey”. Žanrimääratlus on kõige üldisemalt etenduskunst, seejärel tantsulavastus, siis tsirkuselavastus ja viimaseks kujutav kunst.

Laval on 5 noort artisti, kelle tantsu- ja tsirkusetehniline tase on valitud tehnika raames perfektne – on kaanonit, sünkrooni, jadasid, pause ja palju muud. Tegeletakse ühtsuse ja lihtsusega, tervik moodustub unisoonis, kus viis erinevat keha teevad sama asja, kuid erinevas tämbris või helistikus.

Kogu meeskond on välja kasvanud OMAtsirkuse koolist või olnud sellega seotud. Kristin Made tegeleb graafilise disainiga, Kädi Metsoja koreograafia ja lavastamisega, Lars Schmidt muusikaga, Kaja Kann on dramaturg, Margus Terasmees loob tehnilisi illusioone ja Alissa Šnaider, kes igapäevaselt tegeleb imago konsultatsiooniga, proovib seekord kätt ka kostüümikunstnikuna.

Lavastus baseerub matemaatikal, kus lugu moodustub, kui panna tähele, et 2 pluss 2 on 4 ja 3 pluss 3 on 6, ning 2 astmes 2 on 4 aga 3 astmes kolm juba hoopis midagi mud – 9. Tantsijad on õppinud pähe kogu 50 minutit ja mitte ainult sekundi kaupa vaid ka kahe sekundi vahepealne ruum on kehaliselt täpselt koreograafi moodustatud ja tantsijate poolt teostatud.

Puudub ka proloog ja teemaarendus, vaataja, kes siseneb saali, peab olema kohe valmis informatsiooni vastu võtma, vastasel juhul ta lihtsalt jääb sellest ilma. Pannes lavastuse lineaarsele joonele saab väita, et see kõik on liiga lühike või liiga pikk. Lavastaja seda aga ei tee. “moiste” on tervik.

Lavastaja: Kädi Metsoja
Helikujundus: Lars Schmidt
Stiil ja MUAH, lavakujundus: Alissa Šnaider
Graafiline disain: Kristin Made
Dramaturg: Kaja Kann
Tehnilised trikid: Margus Terasmees
Tsirkuseartistid: Edgar Vunsh, Markus Muide, Kreete Tarmo, Liis Maria Kaabel, Marta Vunsh
Etenduse kestus: 50 minutit
Produtsent: Eksperimentaalse Liikumise Keskus

Esietendused: 12. ja 13. mail kell 19.30 Kanuti Gildi SAALis
Lisaetendus: 4. juuni kell 15.00 Tallinna Vanalinna Päevade raames Kanuti Gildi SAALis
Koostööpartnerid: OMAtsirkus, Kanuti Gildi SAAL, Tallinna Vanalinna Päevad
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, AkroKoda, Trikivabrik

Pressiteksti koostas Kaja Kann kaja@zuga.ee

Sel nädalal saab taas näha värske Eesti teatri aastaauhindade helikunsti auhinna laureaadi Hendrik Kaljujärve lavastust “OVEREXPOSURE”. Etendused toimuvad 6., 7. ja 8. aprillil Kanuti Gildi SAALis.

“OVEREXPOSURE” on dekadentlik tegu 'midagi' kinnitada, paigaldada, üles märkida, maha kriipsutada. Obsessiivne püüd kinni hoida tsivilisatsioonist, kangelaslik allajäämine keskkonnale. Nagu öeldakse - küsimuse küsimine on juba sellele vastamine.
See on inimeseks olemisele niivõrd vajalik, vähemalt on selline tunne, et on vajalik. Aga ilmselt ei ole. Ilmselt on segadus, täpselt selline nagu ta on - sündmuse ruum, kus midagi algab ja midagi juhtub ning see puudutab meid kõiki.

kõik on nii segamini
kui saab üldse olla
akna taga
on paks lumi
sõbralikud vormid
on ebasõbralikud
mõnu ise
teeb mittemõnu

(H.Krull Nebenmensch)

Hendrik Kaljujärv on olnud loominguliselt aktiivne paljudes formaatides - loonud muusikat sõna- ja tantsulavastustele, teinud installatsioone galeriides, lavastanud ja osalenud töödes nii Kanuti Gildi SAALis, Von Krahli Teatris kui ka Teatris NO99. Tema tööde läbiv tunnus on intensiivne ja sügav seisunditaotlus ja hoolikalt viimistletud töö erinevate meediumite ja vahenditega. Lisaks tehnilise täpsusele, mille Hendrik on viinud kõrgele tasemele, on ta võimeline tunnetama erinevate formaatide toimemehhanisme, jäädes truuks enda esteetilistele ja ideelistele valikutele.

Lavastus, kontseptsioon, muusika, esitus: Hendrik Kaljujärv
Muusika, esitus: Kallervo Karu
Valguskujundus: Revo Koplus
Heli: Raido Linkmann
Kunstnik: Alar Tuul
Graafiline disain: Jaan Evart
Teleklipp: Tencu
Fotod: Alan Proosa
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kestus: 50 min

Etendused toimuvad 6., 7. ja 8. aprillil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas.
Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Sel laupäeval, 25. märtsil esietendub Kanuti Gildi SAALis eesti publikule juba tuttava Rootsi päritolu lavastaja, näitleja ja etenduskunstniku Iggy Lond Malmborgi soololavastus “Physics and Phantasma”. Iggy kutsub vaatajad fantaasiamaailma - selle helgematesse ja tumedamatesse nurkadesse - mille ta loob peaaegu tervenisti ainult sõnadest. Tehes seda talle omase elegantse kergusega ja kasutades kogu teatrimaagia arsenali, vormub selle tulemusena lavastus publiku peas.
Iggy kommenteerib lavastuse temaatikat järgnevalt: “Kujutelmade maailmas on palju tabusid. On mõtteid, mida me ei taha mõelda, ja kohti, kuhu me ei taha isegi fantaasias jõuda. Kui muidu võivad mõtted ringelda tabuteemade ümber ilma piiri ületamata, siis mina tahan tõeliselt uurida seda, milleks me võimelised oleme. Selleks peab aga toimuma transgressioon, nii mõnegi piiri ületamine.”

“Physics and Phantasma” pühendub fantaasia funktsioonile, tekkimisele ja meie vajadusele selle järele. Fantaseerimine on inimesele omane võime, mis ulatub kaugemale headusest ja kurjusest. Fantaasia on meie ihadele raamistik ja vajalik vahend selleks, et meist saaks terviklikud subjektid. Samal ajal on see ka iga revolutsioonilise potentsiaali ning rassistlike eelarvamuste aluseks. Antud lavastuses on see miski fantasmaatiline (*phantasmatic, ingl.k.) kaitsemehhanism, mis aitab meil aduda ebatäiusliku maailma vastuolusid.
Teater on tühi ruum, lihtsalt vaikiv raamistik, millesse me asetame oma teosed. Just see tühjus võimaldab meil jätta kõrvale geograafilised ja ajalised seaduspärad ning reisida ajas ja ruumis. See tühjus on hinnatud nii publiku kui ka loojate poolt. Lavastuses “Physics and Phantasma” on see tühjus tajutav ka millegi sügavalt dramaatilisena – tühjus, mida peab täitma, millegagi(!); millegi muu kui mittemillegagi; millegagi, mis on kaetud fantaasialooriga. Etendus, mängides fantaasia loomisega, proovib olla see loor. Loor, mis pannakse mängu publiku ja vaataja vahel.
Fantaseerimine on keelepõhine praktika. Seega kutsub Iggy Lond Malmborg meid etendusele, mis koosneb tervenisti sõnadest (või hoopis sõnade puudusest). Oma uues soolos töötab ta kergema ja vähem selgitava stiiliga, kui varasemates töödes. Tulemuseks on lavastus, kus Iggy poolt pakutud motiivid leiavad aset peamiselt vaataja kujutluses. Motiivid, mis varieeruvad kõige igapäevasematest fantasmilistest nägemustest kuni kõige süngemate, vägivaldsemate sügavusteni meie kujutlusvõimes.

Iggy Lond Malmborg (1987) on vabakutseline näitleja ja etenduskunstnik Malmöst, Rootsist. Kuigi klassikalise näitlejaharidusega (Malmö Teatriakadeemia 2006-10), kasutab ta erinevat esteetikat ja stiile nii soolodes kui koostöödes. Tema põhihuvi seisneb reaalse etendussituatsiooni olukorra kasutamises mudelina, millele rakendada lavastuse diskursust. Kasutades strateegiaid, mida võib võrrelda minimalismiga, toob ta fookusesse teatri (võimu)struktuurid, vaadeldes teatrit kui hierarhilist masinat, mis koosneb (alateadlikest) kaasamise ja eraldamise mustritest.
Alates 2009. aastast teeb ta koostööd Johannes Schmit'iga duo White on White nime all, mille etenduste seeria eesmärk on kasutada critical whiteness studies teooriat teatriruumi hierarhiate ja normide kriitiliseks analüüsiks. Tema eelmine soolo "b o n e r" esietendus 2014. aastal Baltic Circle festivalil (Helsingi) ja on külastanud erinevaid festivale ja etenduspaiku, sealhulgas Auawirleben (Bern), Spielart (München) ja Oslo rahvusvaheline teatrifestival. 2015. aastal esietendus koostöös Maike Lond Malmborgiga lavastus “99 Words for Void”, mida on seni esitatud festivalidel Auawirleben (Bern), Le FAB (Bordeaux), Baltoscandal (Rakvere) ja Bastard (Trondheim). Mõlemad tööd jätkavad tuuritamist ka 2017. aastal.

Idee, lavastus, esitus: Iggy Lond Malmborg
Dramaturgid: Erik Berg, Johan Jönson, Maike Lond Malmborg
Tehnilised lahendused: Maike Lond Malmborg, Kalle Tikas
Assistent: Kaie Olmre
Lavastuses kasutatud kirjandusliku teksti autor: Johan Jönson
Fotod: Maike Lond Malmborg, Renee Altrov
Graafiline disain: Jaan Evart
Tänud: Max Göran, Mart Kangro, Marika Lagercrantz
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Teaterhuset Avant Garden (Trondheim)
Koostöös: Inkonst (Malmö), MIMstuudio
Toetajad: Swedish Arts Council, Eesti Kultuurkapital, Malmö linn, Valmiermuiža Pruulikoda
Kestus: 75'
Etendus on inglise keeles!
NB! Etendus sisaldab ebatsensuurset keelt, mis võib mõjuda solvavalt ning ei ole sobiv alla 18 aastastele.

Esietendus ja etendused 25., 26. ja 29. märtsil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. 26. märtsil järgneb etendusele vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Anders Härm. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Teatripäeva eel, 25. märtsil esietendub Kanuti Gildi SAALis eesti publikule oma eelmiste lavastuste kaudu juba tuttava Rootsi päritolu lavastaja, näitleja ja etenduskunstniku Iggy Lond Malmborgi soololavastus “Physics and Phantasma”. Seekord kutsub Iggy vaatajaid fantaasiamaailma, mille ta loob peaaegu tervenisti ainult sõnadest, tehes seda talle omase elegantse kergusega ja seega kasutades kogu teatrimaagia arsenali, mille tulemusena vormub lavastus publiku peas.

“Physics and Phantasma” pühendub fantaasia funktsioonile, tekkimisele ja meie vajadusele selle järele. Fantaseerimine on inimesele omane võime, mis ulatub kaugemale headusest ja kurjusest. Fantaasia on meie ihadele raamistik ja vajalik vahend selleks, et meist saaks terviklikud subjektid. Samal ajal on see ka iga revolutsioonilise potentsiaali ning rassistlike eelarvamuste aluseks. Antud lavastuses on see miski fantasmaatiline (*phantasmatic, ingl.k.) kaitsemehhnism, mis aitab meil aduda ebatäiusliku maailma vastuolusid.
Teater on tühi ruum, lihtsalt vaikiv raamistik, millesse me asetame oma teosed. Just see tühjus võimaldab meil jätta kõrvale geograafilised ja ajalised seaduspärad ning reisida ajas ja ruumis. See tühjus on hinnatud nii publiku kui ka loojate poolt. Lavastuses “Physics and Phantasma” on see tühjus tajutav ka millegi sügavalt dramaatilisena – tühjus, mida peab täitma, millegagi(!); millegi muu kui mittemillegagi; millegagi, mis on kaetud fantaasialooriga. Etendus, mängides fantaasia loomisega, proovib olla see loor. Loor, mis pannakse mängu publiku ja vaataja vahel.
Fantaseerimine on keelepõhine praktika. Seega kutsub Iggy Lond Malmborg meid etendusele, mis koosneb tervenisti sõnadest (või hoopis sõnade puudusest). Oma uues soolos töötab ta kergema ja vähem selgitava stiiliga, kui varasemates töödes. Tulemuseks on lavastus, kus Iggy poolt pakutud motiivid leiavad aset peamiselt vaataja kujutluses. Motiivid, mis varieeruvad kõige igapäevasematest fantasmilistest nägemustest kuni kõige süngemate, vägivaldsemate sügavusteni meie kujutlusvõimes.

Iggy Lond Malmborg (1987) on vabakutseline näitleja ja etenduskunstnik Malmöst, Rootsist. Kuigi klassikalise näitlejaharidusega (Malmö Teatriakadeemia 2006-10), kasutab ta erinevat esteetikat ja stiile nii soolodes kui koostöödes. Tema põhihuvi seisneb reaalse etendussituatsiooni olukorra kasutamises mudelina, millele rakendada lavastuse diskursust. Kasutades strateegiaid, mida võib võrrelda minimalismiga, toob ta fookusesse teatri (võimu)struktuurid, vaadeldes teatrit kui hierarhilist masinat, mis koosneb (alateadlikest) kaasamise ja eraldamise mustritest.
Alates 2009. aastast teeb ta koostööd Johannes Schmit'iga duo White on White nime all, mille etenduste seeria eesmärk on kasutada critical whiteness studies teooriat teatriruumi hierarhiate ja normide kriitiliseks analüüsiks. Tema eelmine soolo "b o n e r" esietendus 2014. aastal Baltic Circle festivalil (Helsingi) ja on külastanud erinevaid festivale ja etenduspaiku, sealhulgas Auawirleben (Bern), Spielart (München) ja Oslo rahvusvaheline teatrifestival. 2015. aastal esietendus koostöös Maike Lond Malmborgiga lavastus “99 Words for Void”, mida on seni esitatud festivalidel Auawirleben (Bern), Le FAB (Bordeaux), Baltoscandal (Rakvere) ja Bastard (Trondheim). Mõlemad tööd jätkavad tuuritamist ka 2017. aastal.

Idee, lavastus, esitus: Iggy Lond Malmborg
Dramaturgid: Erik Berg, Johan Jönson, Maike Lond Malmborg
Tehnilised lahendused: Maike Lond Malmborg, Kalle Tikas
Assistent: Kaie Olmre
Lavastuses kasutatud kirjandusliku teksti autor: Johan Jönson
Foto: Maike Lond Malmborg
Graafiline disain: Jaan Evart
Tänud: Max Göran, Mart Kangro, Marika Lagercrantz
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Teaterhuset Avant Garden (Trondheim)
Koostöös: Inkonst (Malmö), MIMstuudio
Toetajad: Swedish Arts Council, Eesti Kultuurkapital, Malmö linn
Kestus: 75'
Etendus on inglise keeles!
NB! Etendus sisaldab ebatsensuurset keelt, mis võib mõjuda solvavalt ning ei ole sobiv alla 18 aastastele.

Esietendus ja etendused 25., 26. ja 29. märtsil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. 26. märtsil järgneb etendusele vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Anders Härm. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Kanuti Gildi SAAL läheb sel nädalal kahe lavastusega külla Tartu Uude Teatrisse. 9.-11. märtsini saab näha värskelt teatri aastaauhindadele nomineeritud Hendrik Kaljujärve lavastust “OVEREXPOSURE” ja Karl Saksa soololavastust “Seisund ja disain”.

Hendrik Kaljujärve 2016. aasta detsembris esietendunud lavastus "OVEREXPOSURE" on dekadentlik tegu 'midagi' kinnitada, paigaldada, üles märkida, maha kriipsutada. Obsessiivne püüd kinni hoida tsivilisatsioonist, kangelaslik allajäämine keskkonnale. Nagu öeldakse - küsimuse küsimine on juba sellele vastamine. See on inimeseks olemisele niivõrd vajalik, vähemalt on selline tunne, et on vajalik. Aga ilmselt ei ole. Ilmselt on segadus, täpselt selline nagu ta on - sündmuse ruum, kus midagi algab ja midagi juhtub ning see puudutab meid kõiki.

Hendrik Kaljujärv on olnud loominguliselt aktiivne paljudes formaatides - loonud muusikat sõna- ja tantsulavastustele, teinud installatsioone galeriides, lavastanud ja osalenud töödes nii Kanuti Gildi SAALis, Von Krahli Teatris kui ka Teatris NO99. Tema tööde läbiv tunnus on intensiivne ja sügav seisunditaotlus ja hoolikalt viimistletud töö erinevate meediumite ja vahenditega. Hendrik on nomineeritud antud lavastusega teatri aastaauhindade muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinna kategoorias.

Karl Saksa 2016. aasta oktoobris esietendunud “Seisund ja disain” on soololavastus, mida esitatakse kohturuumi hierarhia kaudu. Täidesaatvat võimu ja kahtlusaluseid esitavad arhetüübid, asitõenditeks on elemendid ja artefaktid ning tunnistajapingis istub ehmunud kunstnik. Lahenduse leidmiseks võetakse kasutusele paragrahvid rituaalidest ja arhiiv surnute ülestunnistustest. Väiteid ja vastuväiteid vahendavad seaduslik füüsiline hierarhia ja häbitu formaalne koreograafia.

Karl Saks on vabakutseline koreograaf ja tantsija. Hetkel õpib ta EKA uusmeedia magistriprogrammis ja tegeleb heliloomega Cubus Larviku kaitsva müüri taga. Tema viimane soolo “The Drone of Monk Nestor” esietendus 2011. aastal Kanuti Gildi SAALis Sõltumatu Tantsu Lava produktsioonina. Pärast seda on Karl osalenud erinevates koostöö-projektides nii Eestis kui välismaal. Karl on selle lavastusega nomineeritud teatri aastaauhindade etenduskunstide ühisauhinna ja samuti tantsu kategoorias.

Kava:

  1. märts kell 19:00 Hendrik Kaljujärv "OVEREXPOSURE"
  2. ja 11. märts kell 19:00 Karl Saks "Seisund ja disain"

Piletid eelmüügis Piletilevis 8/12 EUR ja pool tundi enne algust kohapeal 10/15 EUR.
Etendused toimuvad Tartu Uues Teatris, aadressil Lai 37, Tartu.
Kanuti Gildi SAALi külalisetendusi Tartus toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo: www.saal.ee ja www.uusteater.ee

Sel laupäeval, 4. märtsil kell 18:00 toimub Kanuti Gildi SAALis Tallinnas kümnendat korda etenduskunstide lühivormide festival made in estonia maraton. Festival on vabas formaadis kureerimata üritus, kus kõik soovijaid saavad oma ideedega lavale tulla. Pärast etenduskunstide vaatamist suundutakse edasi KuKu Klubisse, kus sel korral leiab aset festivali järelpidustus.

Tundub, et paljud üritavad tänapäeval liigset rõhku panna lõpp-produktile ja mitte piisavalt protsessile. Maraton sündis protsessi vaimus ja sellest ei saa iialgi päris valmis produkti, selleks on lihtsalt liiga palju osakesi ja muutujaid. Tegemist on pidustusega, mis tähistab liberalismi ja etenduskunste: kõigi maade esinejad ühinege! Tõeline etenduskunsti bacchinaalia, mis koosneb traditsiooniliselt kolmest plokist: must, valge ja “alasti” lava.

“condemned forever to becoming and never to being” (Karl Scheffler)

Selle aasta etteastete autorid on Joanna Kalm, Chungin, Henri Hütt, Roland Arnoldt & Eerik Kändler, Karolin Poska, Steve Vanoni, Lauren Bachmann & David Wittinghofer, Üüve-Lydia Toompere, Katrin Kreutzberg, Raho Aadla, Kirsi Mari Lepik, Evi Pärn & Jekaterina Kultajeva, Minna Triin Kohv, Liis Vares & Pavel Semjonov, Pärtel Eelmere, Anna Kaarma, Aimur Takk, Andreas Vinkel, Jaak Sapas, Kristina-Maria Heinsalu & Doris Feldmann jt.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Fritz-Kola, Valmiermuiža Pruulikoda Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Täna, 25. jaanuaril kell 19:30 esietendub Kanuti Gildi SAALis Henri Hüti ja Mihkel Ilusa uuslavastus "Kapriisid II". Tegemist on performatiivse installatsiooniga, mis on järjeks 2011. aastal etendunud art show'le "Kapriisid".

"Kapriisid II" on lavastus, milles domineerib musta- ja valge maagia kokkupõrge. Valgus tardub skulptuuriks, teatrikardin mõraneb. Oluline on vaatenurkade küsimus. "Kuulame pilti, mõtleme heli, kui kael ei paindu, painutame ruumi. Vajadusel ka aega. Toome teatri terminoloogia karakteriseeritult lavale. Metafüüsiliseks jäävad terminid nagu neljas sein, kontekst, teatrimaagia ja siirus kohtuvad oma kehaga."

Kapriisid II on seiklusjutud ruumidest ja situatsioonidest ja isiklikkusest.

Henri Hütt on (etendus)kunstnik, kes väärtustab loomingulisi hübriidvorme, kuhu kuuluvad nii tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helietendused, lavastatud näituse kontseptsiooni arendamine ning koostööd erinevate valdkondade kunstnikega. On rühmituse MIMproject liige ning Baltikumi ja Skandinaavia kunstiülikoolide võrgustiku DAMA koordinaator.

Mihkel Ilus on visuaalkunstnik, kelle põhifookus on maali laiendatud väljal. See tähendab, et Ilus töötab sageli suuremõõtmelise installatsiooniga, milles maaliline lähenemine omab keskset rolli. Ilusa praktika oluline osa on ka kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimumine. Viimasel ajal tegeleb peamiselt objektse kunsti erinevuste uurimisega black box ja white cube tingimustes.

Idee, teostus, esitus: Henri Hütt, Mihkel Ilus
Video, foto: Emer Värk
Muusika: Mihkel Tomberg
Valgus: Revo Koplus
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, PACT Zollverein Essen
Kestus: 50 min

Esietendus 25. jaanuaril kell 19:30, järgmised etendused 26. ja 27. jaanuaril ning 10. ja 11. veebruaril Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 27. jaanuaril järgneb vestlus kunstnikega.
Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Kanuti Gildi SAALis esietendub 25. jaanuaril kell 19:30 Henri Hüti ja Mihkel Ilusa uuslavastus "Kapriisid II". Tegemist on performatiivse installatsioon-lavastusega, mis on järjeks 2011. aastal esietendunud art show'le "Kapriisid".

"Kapriisid II" on lavastus, milles domineerib musta- ja valge maagia kokkupõrge. Valgus tardub skulptuuriks, teatrikardin mõraneb. Oluline on vaatenurkade küsimus. "Kuulame pilti, mõtleme heli, kui kael ei paindu, painutame ruumi. Vajadusel ka aega. Toome teatri terminoloogia karakteriseeritult lavale. Metafüüsiliseks jäävad terminid nagu neljas sein, kontekst, teatrimaagia ja siirus kohtuvad oma kehaga."

Kapriisid II on seiklusjutud ruumidest ja situatsioonidest ja isiklikkusest.

Henri Hütt on (etendus)kunstnik, kes väärtustab loomingulisi hübriidvorme, kuhu kuuluvad nii tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helietendused, lavastatud näituse kontseptsiooni arendamine ning koostööd erinevate valdkondade kunstnikega. On rühmituse MIMproject liige ning Baltikumi ja Skandinaavia kunstiülikoolide võrgustiku DAMA koordinaator.

Mihkel Ilus on visuaalkunstnik, kelle põhifookus on maali laiendatud väljal. See tähendab, et Ilus töötab sageli suuremõõtmelise installatsiooniga, milles maaliline lähenemine omab keskset rolli. Ilusa praktika oluline osa on ka kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimumine. Viimasel ajal tegeleb peamiselt objektse kunsti erinevuste uurimisega black box ja white cube tingimustes.

Idee, teostus, esitus: Henri Hütt, Mihkel Ilus
Video, foto: Emer Värk
Muusika: Mihkel Tomberg
Valgus: Revo Koplus
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, PACT Zollverein Essen
Kestus: 50min

Esietendus 25. jaanuaril kell 19:30, järgmised etendused 26. ja 27. jaanuaril ning 10. ja 11. veebruaril Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 27. jaanuaril järgneb vestlus kunstnikega.
Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Järgmisel nädalal, 13.-17. detsembril saab Kanuti Gildi SAALis näha oktoobris Helsingis Kansallisteatteris esietendunud Kristian Smedsi lavastust “just filming”. Eestlastele tuntud Kristian Smedsi uuslavastuses mängivad peaosa-duo Juhan Ulfsak ja Ungari tunnustatud ja tuntuim kaasaaegne näitlejanna Annamária Láng. Kaks näitlejast force majeure’i kohtuvad tossusel laval mustvalges filmis ning nende vahel areneb välja kirglik, absurdne ja humoorikas tants, mis oleks justkui tuttav, aga toimub siiski silme all esimest korda. Filmimaagia ja teatrimaagia komponendid on omavahel põiminud ning tulemus on kergelt äraspidi: letargiliselt romantiline ja hoogsalt melanhoolne. Midagi, mis oma atmosfäärilt ja temaatikalt sobib külmast võetud meeleseisundisse.

sel ajal kui postkommunistlik Maskuliin ja Feminiin tuksuvad sama tukset melanhoolse iidkatlana tähise põhjataeva all töötab üks suurem kaamera ja vanakooli lindikettad keerlevad tühja ja üks kord veel end of the evening vähendades valgust lastes rahvamassil varjata hangede heledust üks nõiduslik mõte viimasest tangost hõreneb tasa ja kustub lõplikult

Kristian Smeds (tõlkinud Taavi Eelmaa)

Kristian Smeds on soome näitekirjanik ja lavastaja. Ta on lavastajatööd teinud nii Soomes, Eestis, Leedus, Belgias, kui mujal Euroopas. Eestis on ta näiteks Von Krahli Teatri lavale toonud "Jänese aasta" ja "12 Karamazovit", Juhan Ulfsak on osalenud ka tema rahvusvahelises teatrilavastuses "Mental Finland". Näitlejanna Annamária Láng on üks tuntumaid tegijaid Ungari sõltumatu teatri väljal. Láng oli kaua seotud Árpád Schilling asutatud teatri Krétakör´iga, peale lahkumist on ta töötanud vabakutselisena.

Laval: Annamária Láng, Juhan Ulfsak Lavastaja: Kristian Smeds Valgus: Teemu Nurmelin Video: Lennart Laberenz Heli: Krisztián Vranik Muusika: Verneri Pohjola, Pekka Kuusisto, Timo Kämäräinen Mask: Laura Sgureva Koostöös: Eesti Instituut Ungaris, Kanuti Gildi SAAL, Trafó House of Contemporary Arts Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Välisministeerium, Finnagora, Eesti Instituut Soomes, Goethe-Instituut Soomes, Balassi Instituut Helsingis Kestus: 90min Esietendus: 14.10.2016, Kansallisteatteri, Helsingi Etenduse keel: Konarlik inglise keel. Konarlik soome keel.

Etendused toimuvad 13., 14., 16. ja 17. detsembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 14. detsembril järgneb vestlus autoriga. Pilet: eelmüügis Piletilevis ja kohapeal 12/17 eurot.

Sel laupäeval, 3. detsembril kell 19:30 esietendub Kanuti Gildi SAALis Hendrik Kaljujärve uuslavastus “OVEREXPOSURE”. Järgmised etendused toimuvad 4., 27., 28. ja 29. detsembril.

Kanuti Gildi SAALi aegruumis kohtuvad Hendrik Kaljujärv, Kallervo Karu trummid, Alar Tuule maalid ja vaatajad. See kohtumine on iseenesest lihtsakoeline, isegi kui helipiltmassiiv sõidab sinust kiirrongina üle. Laval toimuv kannab endas üleüldist valge mehe agooniat või meie endi peegeldatud tähendusi, vajutades nimetissõrme meie tormamisele eikuhugi.

Paks feminist. Kuiv hetero. Donald Clinton. Kõigi ja kõige kohta on liiga palju mõtteid. Liiga palju kontseptsioone, emotsioone, ideid, väiteid. See on kaasaja infobarokk, mõtete üleküllus, tunnete vohamine, ideede joad. Kogu reaalsus on ülevalgustatud põlevate ajude poolt, mis toodavad iga tund, iga minut, iga sekund uusi tähendusi. Neid on nii palju, et ilmselge, tegelik, see obvious, mis moodustab reaalsuse, jääb hämarusse. Mootor käib, aga see on tühi masin, millest väljub tarbetute mõtete lõputu taak. Tajude rubilnik on nulli tõmmatud, kuid ainult nende taasäratamisele ei saa lootma jääda. Siis on valgust liiga vähe, on ainult tajud ja emotsioonid. Kuid küsimus ei ole hulgas, et kõike on liiga palju, vaid selles, mis lõpuks järgi jääb, milline on tulemus.

Hendrik Kaljujärv on olnud loominguliselt aktiivne paljudes formaatides - loonud muusikat sõna- ja tantsulavastustele, teinud installatsioone galeriides, lavastanud ja osalenud töödes nii Kanuti Gildi SAALis, Von Krahli Teatris kui ka Teatris NO99. Tema tööde läbiv tunnus on intensiivne ja sügav seisunditaotlus ja hoolikalt viimistletud töö erinevate meediumite ja vahenditega. Lisaks tehnilise täpsusele, mille Hendrik on viinud kõrgele tasemele, on ta võimeline tunnetama erinevate formaatide toimemehhanisme, jäädes truuks enda esteetilistele ja ideelistele valikutele.

Lavastus, kontseptsioon, muusika, esitus: Hendrik Kaljujärv Muusika, esitus: Kallervo Karu Dramaturg: Eero Epner Valguskujundus: Revo Koplus Heli: Raido Linkmann Kunstnik: Alar Tuul Graafiline disain: Jaan Evart Klipp: Tencu Fotograaf: Alan Proosa Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL Toetaja: Eesti Kultuurkapital Kestus: 75 min Esietendus 3. detsembril kell 19:30, järgmised etendused 4., 27., 28. ja 29. detsembril Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 29. detsembril järgneb vestlus kunstnikuga. Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Kanuti Gildi SAAL otsib uut maja tehnikut! Ülesanded algavad olmelisest tehnilisest valmisolekust kuni etenduste läbiviimiseni. Võimalus teha koostööd eriilmeliste kunstnikega erinevates lavastusprojektides, aidata korraldada rahvusvahelisi teatrifestivale ja palju muud! Oma CV ja motivatsioonikirja ning lisaküsimused palume saata hiljemalt 1. detsembriks meiliaadressile revo@saal.ee. Tööle ootame alates jaanuarist.

Laupäeval 3. detsembril kell 19:30 esietendub Kanuti Gildi SAALis Hendrik Kaljujärve uuslavastus “OVEREXPOSURE”. Järgmised etendused toimuvad 4., 27., 28. ja 29. detsembril.

Kanuti Gildi SAALi aegruumis kohtuvad Hendrik Kaljujärv, Kallervo Karu trummid, Alar Tuule maalid ja vaatajad.

Paks feminist. Kuiv hetero. Donald Clinton. Kõigi ja kõige kohta on liiga palju mõtteid. Liiga palju kontseptsioone, emotsioone, ideid, väiteid. See on kaasaja infobarokk, mõtete üleküllus, tunnete vohamine, ideede joad. Kogu reaalsus on ülevalgustatud põlevate ajude poolt, mis toodavad iga tund, iga minut, iga sekund uusi tähendusi. Neid on nii palju, et ilmselge, tegelik, see obvious, mis moodustab reaalsuse, jääb hämarusse. Mootor käib, aga see on tühi masin, millest väljub tarbetute mõtete lõputu taak. Tajude rubilnik on nulli tõmmatud, kuid ainult nende taasäratamisele ei saa lootma jääda. Siis on valgust liiga vähe, on ainult tajud ja emotsioonid. Kuid küsimus ei ole hulgas, et kõike on liiga palju, vaid selles, mis lõpuks järgi jääb, milline on tulemus.

Hendrik Kaljujärv on olnud loominguliselt aktiivne paljudes formaatides - loonud muusikat sõna- ja tantsulavastustele, teinud installatsioone galeriides, lavastanud ja osalenud töödes nii Kanuti Gildi SAALis, Von Krahli Teatris kui ka Teatris NO99. Tema tööde läbiv tunnus on intensiivne ja sügav seisunditaotlus ja hoolikalt viimistletud töö erinevate meediumite ja vahenditega. Lisaks tehnilise täpsusele, mille Hendrik on viinud kõrgele tasemele, on ta võimeline tunnetama erinevate formaatide toimemehhanisme, jäädes truuks enda esteetilistele ja ideelistele valikutele.

Lavastus, kontseptsioon, muusika, esitus: Hendrik Kaljujärv Muusika, esitus: Kallervo Karu Dramaturg: Eero Epner Valguskujundus: Revo Koplus Heli: Raido Linkmann Kunstnik: Alar Tuul Graafiline disain: Jaan Evart Klipp: Tencu Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL Toetaja: Eesti Kultuurkapital Kestus: 75 min Esietendus 3. detsembril kell 19:30, järgmised etendused 4., 27., 28. ja 29. detsembril Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 29. detsembril järgneb vestlus kunstnikuga. Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Homme, 1. novembril annab NU Performance Festival 2016 raames Tallinnas kontserdi maailmakuulus Peaches. Kontsert toimub Punases Majas, samal õhtul astuvad üles ka Black Cracker ja Maria Minerva.

Peaches (Berliin) on legendaarne muusik, produtsent, performance-kunstnik, aktivist ning mida kõike veel võib ta nime taha kirjutada. Ta alustas oma tegevust 2000ndatal ja saavutas maailmakuulsuse singliga “Fuck the Pain Away”, peale mida on ta mööda maailma tuuritanud ja nihutanud piire elektroonilise muusika ja punk-rocki vahel. Peaches ei nihuta piire mitte ainult muusikastiilide vahel, vaid seab kriitiliselt küsimuse alla stereotüüpsed kuvandid soorollidest ja seksuaalsusest ning võitleb enese väärtustamise eest. Tema performance’id on seksuaalselt laetud, äärmiselt visuaalsed ja jõulised vaatemängud. NU Performance Festivalil toimuva kontserdi keskmeks on üle kuue aasta ilmunud stuudioalbum “Rub” (2016).

Õhtu avaesinejaks on karismaatiline Black Cracker (New York/ Berliin). Ta on muusik, performance-kunstnik ja mainekas slam-poetry tegija, kelle viimaste koostööde hulka kuuluvad koostööd HAU teatriga Berliinis, Saksa ooperiga ja teiste mainekate muusikute ning etenduskunstnikega üle maailma. Eestisse tuleb ta oma varsti välja antava albumiga COME AS U R!, mis varieerub talle omase Industial R&B/OFF Popi vahel, kombineerides hip-hopi, souli ja jersey clubi elemente.

Õhtu lõpetab eesti päritolu Maria Minerva, kes elab ja tegutseb Los Angeleses. Minerva (kodanikunimega Maria Juur) on rahvusvaheliselt tunnustatud laulja, laulude kirjutaja ning keskkonnaaktivist. NU Perfromance Festivalil tuleb esitamisele “Beyond the velvet rope”, sametine muusikaline avantüür, mis viib meid öösse.

NU Performance Festival 2016: CORPORATE OCCULT_lets talk about the body baby toimub 29. oktoobrist kuni 5. novembrini Kanuti Gildi SAALis ja Punases Majas.

Kuraator: Maria Arusoo Kunstnikud: Peaches, Dana Michel, Samira Elagoz, Maria Metsalu, Black Cracker, Maria Minerva, Kolbeinn Hugi, Vanessa Place, Kris Lemsalu, Helena Keskküla, Emer Värk & Renzo van Steenbergen, Huoraton /Last Gang Records, Ivo Dimchev. Skriiningprogramm: Shana Moulton, Hannah Black, George Jacotey.

Festivali kava: www.saal.ee/nuperformancefestival

Korraldaja: Uue Performantsi Selts Kaaskorraldaja: Kanuti Gildi SAAL Visuaalne identiteet: Kris Lemsalu “Aldonza Lorenzo” (2013) Festivali initsiaatorid: Anders Härm, Priit Raud

Toetajad ja partnerid: Eesti Kultuurkapital, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Islandi Kaasaegse Kunsti Keskus, Moving in November (Helsingi), Frame Finland, Nordic Culture Point, Nordic Hotel Forum, Punane Maja, MÜRK Records, Trumm, Saaldisain, Tallinn Historical Hotels, Raadio2, JCDecaux, BassTunes jt. Tänud: Sten Ojavee, Antonio Trecel Diaz, Cyndy Villano, Rebeka Põldsam, Kaarin Kivirähk, Vesa Humalisto, Merike Estna, Jenni Nurmenniemi, Jennifer Boyd, Mihkel Maripuu, Raul Saaremets ja kõik, kes on festivalile kaasa aidanud.

Piletid eelmüügis Piletilevis.

Homme, 29. oktoobril algab NU Performance Festival 2016: CORPORATE OCCULT_lets talk about the body baby. Festival toimub 29. oktoobrist kuni 5. novembrini Kanuti Gildi SAALis ja Punases Majas.

Kuraator: Maria Arusoo Kunstnikud: Peaches, Dana Michel, Samira Elagoz, Maria Metsalu, Black Cracker, Maria Minerva, Kolbeinn Hugi, Vanessa Place, Kris Lemsalu, Helena Keskküla, Emer Värk & Renzo van Steenbergen, Huoraton /Last Gang Records, Ivo Dimchev. Skriiningprogramm: Shana Moulton, Hannah Black, George Jacotey.

NU Performance Festival toob kokku rahvusvahelise seltskonna visuaal- ja performancekunstnikke, muusikuid, koreograafe ning publiku, et luua nädal aega kestev inspireeriv ja eksperimenteeriv platvorm, mis koosneb etendustest, kontserditest, skriiningutest, vestlustest ja kõigest, mis selle ümber juhtuma hakkab.

CORPORATE OCCULT_lets talk about the body baby temaatiline fookus on mõistetel keha ja seksuaalsus ning projetseeritud ootuste ja stereotüüpsete kuvandite küsimuse alla seadmisel ja murdmisel. Keha ja sugu kui poliitiline platvorm, mis on samas midagi väga personaalset ja alati intiimset. Mitmed performance’id võtavad vaatluse alla piiri küsimused - piir lava ja vaataja, küber- ja füüsilise reaalsuse, intiimsuse ja vägigivalla, JAH ja EI vahel, luues imeliselt kummastava situatsiooni, kus esineja muutub iseenda arheloogiks avades end publikule.

Maria Arusoo: “Keha on performancekunstis alati olnud läbivaks teemaks, kuid eesoleva festivali fookus on kasutada keha narratiivina ja lähtepunktina, rääkida konstrueeritud ja muutuvatest soorollidest, nende poliitilisest tähendusest, kuid ka mõjust meie arusaamale armastusest, lähedusest ja intiimsusest. Mul on eriti hea meel, et NU Performance Festival 2016 raames tuleb selle jaoks Tallinna meeletult inspireeriv grupp kuntnikke, kellega koos neid teemasid läbi mõeldakse.” Mis muud kui 'let's talk about body baby'

Festivali kava: www.saal.ee/nuperformancefestival

Korraldaja: Uue Performantsi Selts Kaaskorraldaja: Kanuti Gildi SAAL Visuaalne identiteet: Kris Lemsalu “Aldonza Lorenzo” (2013) Festivali initsiaatorid: Anders Härm, Priit Raud

Toetajad ja partnerid: Eesti Kultuurkapital, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Islandi Kaasaegse Kunsti Keskus, Moving in November (Helsingi), Frame Finland, Nordic Culture Point, Nordic Hotel Forum, Punane Maja, MÜRK Records, Trumm, Saaldisain, Tallinn Historical Hotels, Raasdio2, JCDecaux, BassTunes jt. Tänud: Sten Ojavee, Antonio Trecel Diaz, Cyndy Villano, Rebeka Põldsam, Kaarin Kivirähk, Vesa Humalisto, Merike Estna, Jenni Nurmenniemi, Jennifer Boyd, Mihkel Maripuu, Raul Saaremets ja kõik, kes on festivalile kaasa aidanud.

Piletid eelmüügis Piletilevis: http://www.piletilevi.ee/est/search:nu%20performance%20festival/

Kontakt: Eneli Järs +372 5069655 / eneli@saal.ee www.saal.ee

Laupäeval, 29. oktoobril algab NU Performance Festival 2016: CORPORATE OCCULT_lets talk about the body baby. Festival toimub 29. oktoobrist kuni 5. novembrini Kanuti Gildi SAALis ja Punases Majas.

Kuraator: Maria Arusoo Kunstnikud: Peaches, Dana Michel, Samira Elagoz, Maria Metsalu, Black Cracker, Maria Minerva, Kolbeinn Hugi, Vanessa Place, Kris Lemsalu, Helena Keskküla, Emer Värk & Renzo van Steenbergen, Huoraton /Last Gang Records, Ivo Dimchev. Skriining programm: Shana Moulton, Hannah Black, George Jacotey.

NU Performance Festival toob kokku rahvusvahelise seltskonna visuaal- ja performancekunstnikke, muusikuid, koreograafe ning publiku, et luua nädal aega kestev inspireeriv ja eksperimenteeriv platvorm, mis koosneb etendustest, kontserditest, skriiningutest, vestlustest ja kõigest, mis selle ümber juhtuma hakkab.

CORPORATE OCCULT_lets talk about the body baby temaatiline fookus on mõistetel keha ja seksuaalsus ning projetseeritud ootuste ja stereotüüpsete kuvandite küsimuse alla seadmisel ja murdmisel. Keha ja sugu kui poliitiline platvorm, mis on samas midagi väga personaalset ja alati intiimset. Mitmed performance’id võtavad vaatluse alla piiri küsimused - piir lava ja vaataja, küber- ja füüsilise reaalsuse, intiimsuse ja vägigivalla, JAH ja EI vahel, luues imeliselt kummastava situatsiooni, kus esineja muutub iseenda arheloogiks avades end publikule.

Maria Arusoo: “Keha on performancekunstis alati olnud läbivaks teemaks, kuid eesoleva festivali fookus on kasutada keha narratiivina ja lähtepunktina, rääkida konstrueeritud ja muutuvatest soorollidest, nende poliitilisest tähendusest, kuid ka mõjust meie arusaamale armastusest, lähedusest ja intiimsusest. Mul on eriti hea meel, et NU Performance Festival 2016 raames tuleb selle jaoks Tallinna meeletult inspireeriv grupp kuntnikke, kellega koos neid teemasid läbi mõeldakse.” Mis muud kui 'let's talk about body baby'

Festivali kava: www.saal.ee/nuperformancefestival

Korraldaja: Uue Performantsi Selts Kaaskorraldaja: Kanuti Gildi SAAL Visuaalne identiteet: Kris Lemsalu “Aldonza Lorenzo” (2013) Festivali initsiaatorid: Anders Härm, Priit Raud

Toetajad ja partnerid: Eesti Kultuurkapital, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Islandi Kaasaegse Kunsti Keskus, Moving in November (Helsingi), Frame Finland, Nordic Culture Point, Nordic Hotel Forum, Punane Maja, MÜRK Records, Trumm, Saaldisain, Tallinn Historical Hotels, Raasdio2, JCDecaux, BassTunes jt. Tänud: Sten Ojavee, Antonio Trecel Diaz, Cyndy Villano, Rebeka Põldsam, Kaarin Kivirähk, Vesa Humalisto, Merike Estna, Jenni Nurmenniemi, Jennifer Boyd, Mihkel Maripuu, Raul Saaremets ja kõik, kes on festivalile kaasa aidanud.

Piletid eelmüügis Piletilevis: http://www.piletilevi.ee/est/search:nu%20performance%20festival/

Kontakt: Eneli Järs +372 5069655 / eneli@saal.ee www.saal.ee

Karl Saksa uus soololavastus “Seisund ja disain” esietendub homme, 21. oktoobril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis.

“Seisund ja disain” on soololavastus, mida esitatakse kohturuumi hierarhia kaudu. Täidesaatvat võimu ja kahtlusaluseid esitavad arhetüübid, asitõenditeks on elemendid ja artefaktid ning tunnistajapingis istub ehmunud kunstnik. Lahenduse leidmiseks võetakse kasutusele paragrahvid rituaalidest ja arhiiv surnute ülestunnistustest. Väiteid ja vastuväiteid vahendavad seaduslik füüsiline hierarhia ja häbitu formaalne koreograafia.

Karl Saks on vabakutseline koreograaf ja tantsija. Ta on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia, on ennast täiendanud Inglismaal Chesteri Ülikoolis ning osalenud erinevates meistriklassides Portugalis, Islandil, Saksamaal ja Austrias. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia magistriprogrammis, ja tegeleb heliloomega Cubus Larviku kaitsva müüri taga. Kunstniku teine ning eelmine soolo-töö “The Drone of Monk Nestor” etendus 2011. aastal Kanuti Gildi SAALis Sõltumatu Tantsu Lava produktsioonina. Pärast seda on Karl osalenud erinevates koostöö-projektides nii Eestis kui välismaal. Viimasena osales ta Maroko koreograafi Radouan Mriziga lavastuses “3600”.

Intervjuus selgitas Karl Saks oma soololavastuse vormilist lähenemist läbi juriidilise võtme: “Kohturuumi hierarhia tähendab siinkohal mälulisust indiviidi peas, seda kuidas ta konstrueerib mälu läbi selle. Oluline on see, kuidas see hierarhia paneb meid otsustama, tagasi lükkama ja siis kinnitama. Üritad meenutada, aru saada, kas su mälestus on tõene või mitte. See sama süsteem toimub inimese peas koguaeg, see on seotud moraali, eetika, filosoofia ja mäluga. Need on mehhanisimid, kus kohturuum lõppeb pea sees. "Seisund ja disain" tegeleb keha ja mälu koreograafiaga.”

Autor, esitus, heli: Karl Saks
Dramaturg: Maike Lond Malmborg
Tehniline tugi: Revo Koplus
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kestus: 80 min
Esietendus 21. oktoobril kell 19:30, järgmised etendused 22. ja 24. oktoobril ning 10. ja 11. novembril Kanuti Gildi SAALi Püha Vaimu SAALis, Tallinnas. Etendusele 24. oktoobril järgneb vestlus kunstnikuga.
Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

NU Performance Festival 2016: CORPORATE OCCULT_lets talk about the body baby 29.10 – 5.11.2016 Kanuti Gildi SAALis ja Punases Majas

Kuraator: Maria Arusoo Kunstnikud: Peaches, Dana Michel, Samira Elagoz, Maria Metsalu, Black Cracker, Maria Minerva, Kolbeinn Hugi, Vanessa Place, Kris Lemsalu, Helena Keskküla, Emer Värk & Renzo van Steenbergen, Huoraton /Last Gang Records, Ivo Dimchev jt.

NU Performance Festival toob kokku rahvusvahelise seltskonna visuaal- ja performancekunstnikke, muusikuid, koreograafe ning publiku, et luua nädal aega kestev inspireeriv ja eksperimenteeriv platvorm, mis koosneb etendustest, kontserditest, skriiningutest, vestlustest ja kõigest, mis selle ümber juhtuma hakkab.

CORPORATE OCCULT_lets talk about the body baby temaatiline fookus on mõistetel keha ja seksuaalsus ning projetseeritud ootuste ja stereotüüpsete kuvandite küsimuse alla seadmisel ja murdmisel. Keha ja sugu kui poliitiline platvorm, mis on samas midagi väga personaalset ja alati intiimset. Mitmed performance’id võtavad vaatluse alla piiri küsimused - piir lava ja vaataja, küber- ja füüsilise reaalsuse, intiimsuse ja vägigivalla, JAH ja EI vahel, luues imeliselt kummastava situatsiooni, kus esineja muutub iseenda arheloogiks avades end publikule.

Maria Arusoo: “Keha on performancekunstis alati olnud läbivaks teemaks, kuid eesoleva festivali fookus on kasutada keha narratiivina ja lähtepunktina, rääkida konstrueeritud ja muutuvatest soorollidest, nende poliitilisest tähendusest, kuid ka mõjust meie arusaamale armastusest, lähedusest ja intiimsusest. Mul on eriti hea meel, et NU Performance Festival 2016 raames tuleb selle jaoks Tallinna meeletult inspireeriv grupp kuntnikke, kellega koos neid teemasid läbi mõeldakse.” Mis muud kui 'let's talk about body baby'

Korraldaja: Uue Performantsi Selts Kaaskorraldaja: Kanuti Gildi SAAL Visuaalne identiteet: Kris Lemsalu “Aldonza Lorenzo” (2013) Festivali initsiaatorid: Anders Härm, Priit Raud

Toetajad ja partnerid: Eesti Kultuurkapital, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Islandi Kaasaegse Kunsti Keskus, Moving in November (Helsingi), Tallinn Historical Hotels, Frame Finland, Nordic Culture Point, Punane Maja, MÜRK Records, Trumm, Saaldisain jt. Tänud: Sten Ojavee, Antonio Trecel Diaz, Cyndy Villano, Rebeka Põldsam, Kaarin Kivirähk, Vesa Humalisto, Merike Estna, Jenni Nurmenniemi, Jennifer Boyd, Mihkel Maripuu, Raul Saaremets ja kõik, kes on festivalile kaasa aidanud.

Piletid eelmüügis Piletilevis: http://www.piletilevi.ee/est/search:nu%20performance%20festival/

Festivali kava: www.saal.ee/nuperformancefestival

Karl Saksa uus soololavastus “Seisund ja disain” esietendub 21. oktoobril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Järgmised etendused toimuvad 22. ja 24. oktoobril ning 10. ja 11. novembril.

“Seisund ja disain” on soololavastus, mida esitatakse kohturuumi hierarhia kaudu. Täidesaatvat võimu ja kahtlusaluseid esitavad arhetüübid, asitõenditeks on elemendid ja artefaktid ning tunnistajapingis istub ehmunud kunstnik. Lahenduse leidmiseks võetakse kasutusele paragrahvid rituaalidest ja arhiiv surnute ülestunnistustest. Väiteid ja vastuväiteid vahendavad seaduslik füüsiline hierarhia ja häbitu formaalne koreograafia.

Karl Saks on vabakutseline koreograaf ja tantsija. Ta on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia, on ennast täiendanud Inglismaal Chesteri Ülikoolis ning osalenud erinevates meistriklassides Portugalis, Islandil, Saksamaal ja Austrias. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia magistriprogrammis, ja tegeleb heliloomega Cubus Larviku kaitsva müüri taga. Kunstniku teine ning eelmine soolo-töö “The Drone of Monk Nestor” etendus 2011. aastal Kanuti Gildi SAALis Sõltumatu Tantsu Lava produktsioonina. Pärast seda on Karl osalenud erinevates koostöö-projektides nii Eestis kui välismaal. Viimasena osales ta Maroko koreograafi Radouan Mriziga lavastuses “3600”.

Intervjuus selgitas Karl Saks oma soololavastuse vormilist lähenemist läbi juriidilise võtme: “Kohturuumi hierarhia tähendab siinkohal mälulisust indiviidi peas, seda kuidas ta konstrueerib mälu läbi selle. Oluline on see, kuidas see hierarhia paneb meid otsustama, tagasi lükkama ja siis kinnitama. Üritad meenutada, aru saada, kas su mälestus on tõene või mitte. See sama süsteem toimub inimese peas koguaeg, see on seotud moraali, eetika, filosoofia ja mäluga. Need on mehhanisimid, kus kohturuum lõppeb pea sees. "Seisund ja disain" tegeleb keha ja mälu koreograafiaga.”

Autor, esitus, heli: Karl Saks
Dramaturg: Maike Lond Malmborg
Tehniline tugi: Revo Koplus
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kestus: 80 min

Esietendus 21. oktoobril kell 19:30, järgmised etendused 22. ja 24. oktoobril ning 10. ja 11. novembril Kanuti Gildi SAALi Püha Vaimu SAALis, Tallinnas. Etendusele 24. oktoobril järgneb vestlus kunstnikuga.

Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Kanuti Gildi SAAL alustab sel kolmapäeval, 21. septembril, oma 16. hooaega avaüritusega Vertikaalstart.

Eelootav 16. hooaeg koosneb esietendustest, mille hulka kuuluvad Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioonid nii meilt kui mujalt, külalisetendustest ja juba traditsioonilistest sarjadest nagu kontsertsari Improtest, EKA arhitektuuriloengud ning residentuuridest ja muudest uuringulistest projektidest. Selle hooaja sisse jäävad ka festivalid - NU Performance Festival oktoobris-novembris Maria Arusoo kureerituna, lühivormide festival made in estonia maraton märtsis ning augustis tuleb taas SAAL Biennaal, sel korral Annika Üpruse käe all.

Vertikaalstardil osalevad kunstnikud, residendid ja väliskülalised, kes vestlusringis heidavad valgust nendele teemadele, mis on nende meelel ja ideedele, mille kallal nad hakkavad hooaja jooksul Kanuti Gildi SAALis töötama. Kõik huvilised ja sõbrad nii kaugelt kui lähedalt on teretulnud.

Kanuti Gildi SAALi hooaeg 2016-2017 sünnib koostöös järgmiste kunstnikega: Emer Värk, Karl Saks, Maria Arusoo / NU Performance Festival, Hendrik Kaljujärv, Kristian Smeds, W A U H A U S, Marit Sirgmets, Henri Hütt & Mihkel Ilus, Iggy Lond Malmborg, Raho Aadla, Kädi Metsoja, Rene Köster, Mart Soo & Taavi Kerikmäe / Improtest, Annika Üprus / SAAL Biennaal, Joanna Kalm, Karolin Poska, Nele Suisalu & Maarja Tõnisson, Kinoteater, made in estonia maraton, Sille Pihlak & Siim Tuksam / EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sari jt.

Üritus on eesti keeles.

Kolmapäeval, 18. mail kell 15 toimub Kanuti Gildi SAALis ooperi „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ esmaesitlus, kus Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAAL tutvustavad koostöö esimesi vilju, demonstreeritakse helilooja Manfred MIM-i kolmemõõtmelist noodikirja tema algkujul ning Estonia orkestri ja koori esituses tuleb maailmaesiettekandele uue ooperi avamäng, mida dirigeerib Kaspar Mänd.

Manfred MIM-i poolt konstrueeritud dolomofoniga kuulatakse paekivisse talletunud helisid ja demonstreeritakse ooperi valmimist ning ajalugu käsitleva dokumentaalfilmi treilerit. Esitlusel võtavad sõna Aivar Mäe, Priit Raud, Raul Keller, Tatjana Kozlova-Johannes, Andrus Aaslaid, Andrus Laansalu jt.

Aasta 2014 märtsis otsustasid Eesti teatrid, et Eesti Vabariigi sünnipäevaks kingitakse suurejooneline lavastusprojekt, kus tuuakse publiku ette vabariigi sajandi lugu, mille raames 24 teatri osavõtul sünnib aasta jooksul – sügisest 2017 kuni kevadeni 2018 – 12 lavastust. Teatrid loosisid partnerid ja jagasid omavahel kümnendid. Rahvusooperile Estonia ning Kanuti Gildi SAALile valis fortuuna ülesandeks kajastada ühiselt kuuekümnendaid aastaid.

Õnneliku juhusena oli osapoolte valduses Eesti ooperimaastikul seni avastamata teose libreto ning fragmendid muusikast, mille on kuuekümnendate paiku kirjutanud novaatorlik leiutaja ja teadlane Manfred MIM. Ooper räägib ühest rahvast ja ühest maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof, tänu millele on nad saanud tahtmatult alusepanijaks Euroopa kultuurile varasest rauaajast alates.

Juba pea kaks aastat kestnud visa töö tulemusena on rohkem kui kümnest inimesest koosnev mees- ja naiskond läbi töötatud enamiku Manfred MIM-i märkmeid, restaureerinud ja dešifreerinud partituuri, mille noodikirja mitte valdav autor oli talletanud muusikutele ennenägematul kujul. Valitud on ka ooperis osalevad solistid ning ülejäänud osatäitjad.

Tegemist on monumentaalse ülesandega, kuna ooperi kirjutamise ajal ei olnud moodne muusika ega lavatehnilised võimalused arenenud tasemeni, mida Manfred oma loomingus lootis kasutada. Seetõttu puudusid ka väljakujunenud viisid nende kirjeldamiseks ja mitmel puhul on kirjapandu mõistmiseks olnud vaja kõigepealt taasluua keel, milles märkmed on algselt talletatud.

Ka praegu nõuavad mitmed tema poolt väljapakutud lahendused tehnika viimase sõna kasutamist ja mitme puhul on alust arvata, et ooperimaastikul võib selline element leida kasutamist esmakordselt. Nii on näiteks õnnestunud Manfred MIM-i märkmete alusel valmistada seade, millega taasesitada pae aluskihtidesse salvestunud meteoriidi kukkumise heli, avades sellega täiesti uue suuna kohaliku keele ning narratiivide uurimisel.
Kindlalt võib aga öelda, et uuringud, mida Manfred MIM oma ooperi loomisel läbi viis, tõestavad üheselt Euroopa kultuuriruumi alguse saamist Kaali meteoriidi kukkumisest Saaremaale.

Ülla Veerg
Rahvusooper Estonia/Estonian National Opera
Avalike suhete ja turundusteenistuse juht/
Head of the PR and Marketing Department
ylla.veerg@opera.ee
tel. +372 683 1242
fax +372 683 1299
GSM +372 501 2508
www.opera.ee
Estonia pst. 4, 10148 Tallinn, Estonia

Sel nädalalõpul, 6-8. mail saab Kanuti Gildi SAALis festivali Saksa kevad raames näha Mart Kangro, Christina Ciupke ja Nik Haffneri uut lavastust “new work”. Lavastus esietendus novembris 2015 Uferstudios Berliinis.

Kangro, Ciupke ja Haffneri uut lavastust võib vaadelda kui nende eelmise ühise lavastuse “wait and see” (2012) järge, mis oli 2013. aastal Saksa kevade programmis. Tookord tegelesid kolm kunstnikku füüsilise ja verbaalse suhtlemise intiimsete kihistustega ning uurisid kuidas üksikisiku tegevus võib viia ühise pingutuseni. Oma uut koostööd alustasid nad küsimusest, mil määral on iga üksikisik asendatav. Tasapisi nihkus nende fookus sellele, millest moodustub meie arusaam teisest inimesest.

Lavastus pakub esinejatele välja mängulise dialoogi struktuuri - teineteisele küsimuste esitamise algorütmi. Seda seoses igaühe isiklike kogemuste, mälestuste, mõtete arhiiviga, mis paljastab teatud osa meie olemusest. Neid küsimusi ei esitata kunagi kuuldavalt. Paberile kirjutatult lebavad need laual, millest kujuneb tegelik lava. Selle arhiivi ühisel käivitamisel võimendatakse seda põgusat hetke, mil mõte alles vormi võtab, enne kui lugu muutub konkreetseks. See on otsimise ja kõhkluse hetk. Mõte, mis on alles vormumas, kaalutakse läbi veelkord. See on korraga nii käesolev hetk kui mälestus.

Koreograaf ja tantsija Christina Ciupke elab ja töötab Berliinis. Ta loob oma projekte koostöös kunstnikega nii tantsuvaldkonnast kui muudest distsipliinidest. Teda huvitavad selles kontekstis “projektsiooni, retrospektsiooni ja spekulatsiooni” konflikti ja vastastikuse mõju sfäär, keskendudes esinemis olukordadele laiemas tähenduses. Christina teeb mitmete kunstnikega koostööd pikaajaliselt, sh filmitegija Luscy Cash, helilooja Boris Hauf, visuaalkunstnik Lars ø Ramberg, koreograaf Nik Haffner, koreograaf Mart Kangro ja dramaturg Igor Dobričić. Aastatel 2003-2004 oli ta külaliskunstnik ZKM kunsti- ja meediakeskuses Karlsruhes. 2013 aastal sai ta magistrikraadi koreograafias Amsterdami Kunstikoolist. Tema tööd nt “kannst du mich umdrehen” (2011), “wait and see” (2012) ja “undo, redo and repeat” (2014) tuuritavad hetkel nii Saksamaal kui mujal.
www.christinaciupke.com

Nik Haffner on tantsija ja koreograafina sageli seotud projektidega, mida ta loob koostöös teistega. See huvi on viinud teda koostööni kunstnikega mitmetest eri distipliinidest ning mitesugugustest harivatest projektidest. 2008. aastast on ta õpetanud Berliini kõrgkoolidevahelises tantsukeskuses HZT ning 2012 aastal sai ta selle keskuse kunstiliseks juhiks. Kuni 2000. Aastani tantsis ta William Forsythe'i kompanii Ballett Frankfurt tantsija. Sel perioodil arendast ta välja media publikatsiooni “Improvisation Technologies” koostöös Karlsruhe kunsti ja meedia tehnoloogia keskusega ZKM. Perioodil 2011-2013 tegi ta koostöd Jonathan Burrowsi ja Matteo Fargioniga nende online skoori “Seven Duets” webi väljaande MotionBank.org raames.

Mart Kangro on Tallinnas elav ja töötav tantsija ja koreograaf. Peale mitmeid aastaid Eesti Rahvusballetis tantsimist pühendus ta vaid enda kunstilisele tegevusele, milles ta enamasti ise esineb. Sellest ajase peale on ta olnud tihedalt seotud Kanuti Gildi SAALiga. Ta on mitmeid kordi teinud koostööd Thomas Lehmeni, Christina Ciupke ning helilooja ja heliartisti Taavi Kerikmäega, kellega koos ta on lähemalt uurinud kaasaegse muusika esitaja rolli. Tema tööd “Talk to Me” esitleti 2012. aastal festivalil Foreign Affaires. Viimasel ajal on ta loonud lavastusi kurikuulsas teatris NO99 Tallinnas.

Autorid ja esitajad: Christina Ciupke, Nik Haffner, Mart Kangro
Valgus: Mehdi Toutain-Lopez, Emma Juliard
Produtsent: Barbara Greiner
Assistent: Imma Scarpato
Produktsioon: Christina Ciupke
Kaasproduktsioon: Tanzfabrik Berlin
Rahastaja: Berlin Senate Cultural Affairs Department
Toetajad: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Saatkond Berliinis
Fotod: Andreas Stirnberg
Tänud: Anke Strauß, Bettina Scheuritzel, Hanna Kritten Tangsoo, Miriam Kongstad, Ott Karulin, Priit Raud, Vushkans
Tallinna etendusi toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Goethe Instituut Tallinnas
Tallinna etendused toimuvad festivali Saksa kevad 2016 raames.
Performances in Tallinn are supported by the NATIONALES PERFORMANCE NETZ (NPN) International Guest Performance Fund for Dance, which is funded by the Federal Government Comissioner for Culture and the Media on the basis of a decision by the German Bundestag.
Esietendus: 04.11.2015 Open Spaces #3-15, Uferstudios, Berliin
Kestus: 70’
Lavastus on inglise keeles. Vaatajate arv on piiratud.

Etendused toimuvad 6. ja 7. mail kell 19:30 ning 8. mail kell 17:00 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn). Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

www.saksakevad.ee

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval anti Kanuti Gildi SAALis traditsiooniliselt üle Sõltumatu Etenduskunsti Auhind.

Eesti Sõltumatu Etenduskunsti Auhinna laureaadid 2015. aasta loomingu eest on Riina Maidre ja Flo Kasearu lavastusega “House Music” - performatiivne installatsioon, mis muutis tänava lavaruumiks ja ühendas kogukonna. “House Music” esietendus 20. augustil Flo Kasearu Majamuuseumi ees etenduskunstide festivali SAAL Biennaal 2015 raames.
Sõltumatu Etenduskunsti Auhinda anti kuni 2014. aastani välja Sõltumatu Tantsu Auhinna nimetuse all. Muudatuse tingis asjaolu, et sõltumatus ehk institutsioonivälises kunstis on žanripiirid muutunud marginaalseks: kaasaegse tantsu ja etenduskunsti vahele rangete eraldusjoonte tõmbamine on piirav. Auhinnaga tunnustatakse sõltumatul etenduskunstide väljal tegutsevaid kunstnikke, produtsente ja institutsioone.

Selle aasta nominendid olid:
Kadri Noormets ja Diego Agulló lavastusega “formlessly yours”
Riina Maidre ja Flo Kasearu projektiga “House Music”
Svetlana Grigorjeva lavastusega “Carmina Trash”

Sõltumatu etenduskunsti auhinda 2015. aasta loomingu eest annab välja Kanuti Gildi SAAL koostöös Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendusega. Žüriisse kuulusid Madli Pesti (Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus, Vaba Lava), Riina Oruaas (Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus), Priit Raud (Kanuti Gildi SAAL) ning Triinu Aron (Sõltumatu Tantsu Ühendus). Auhinda toetab Eesti Kultuurkapital.

Henri Hüti nimelise muusikalise kujunduse eripreemia pälvis Renzo Van Steenbergen performatiivse heli-muusika hooaja eest.

Rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil kell 10 toimub Kanuti Gildi SAALis juba traditsiooniks saanud hommikusöök, mille ajal antakse välja Sõltumatu Etenduskunsti Auhind 2016.

Sõltumatu etenduskunsti auhinda anti kuni 2014. aastani välja Sõltumatu Tantsu Auhinna nimetuse all. Muudatuse tingis asjaolu, et sõltumatus ehk institutsioonivälises kunstis on žanripiirid muutunud marginaalseks: kaasaegse tantsu ja etenduskunsti vahele rangete eraldusjoonte tõmbamine on piirav. Auhinnaga tunnustatakse sõltumatul etenduskunstide väljal tegutsevaid kunstnikke, produtsente ja institutsioone.

Selle aasta nominendid on:
Kadri Noormets ja Diego Agulló lavastusega “formlessly yours”
Riina Maidre ja Flo Kasearu projektiga “House Music”
Svetlana Grigorjeva lavastusega “Carmina Trash”

Sõltumatu etenduskunsti auhinnad 2015. aasta loomingu eest annab välja Kanuti Gildi SAAL koostöös Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendusega. Žüriisse kuulusid Madli Pesti (Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus, Vaba Lava), Riina Oruaas (Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus), Priit Raud (Kanuti Gildi SAAL) ning Triinu Aron (Sõltumatu Tantsu Ühendus). Auhinda toetab Eesti Kultuurkapital.

Auhind antakse üle kell 11:30. Lisaks antakse ka üle Henri Hüti nimeline muusikalise kujunduse eripreemia eelmise aasta loomingu põhjal.

Eelmiste aastate laureaadid on olnud Kaja Kann (2015), ZUGA ühendatud tantsijad ehk Tiina Mölder, Helen Reitsnik, Ajjar Ausma ja Päär Pärenson (2015), Hendrik Kaljujärv (2015), Mart Kangro (2014), Sõltumatu Tantsu Ühendus (2013), Erik Alalooga, Andreas W, Tanel V. Kulla, Hans-Gunter Lock (2013), Svetlana Grigorjeva (2012), Mairika Plakso (2012), Sandra Z (2011), Karl Saks (2011), Henri Hütt (2011), ZUGA ühendatud tantsijad (2010), Mart Kangro ja Christina Ciupke (2009), Päär Pärenson (2009), Renate Valme (2008), Tarmo Tagamets (2008), ZUGA ühendatud tantsijad (2007), Triin Reeman (2007), Kaja Kann (2006), Tantsuteater Tee Kuubis (2006), Alissa Šnaider (2006), Kaja Lindal (2005), Margus Toomla (2005), Raido Mägi (2005), Peeter Jalakas ja Šaša Pepeljajev (2004), Einar Lints (2004), Päär Pärenson (2004), Renate Valme (2003), ZUGA ühendatud tantsijad (2003), Tantsuteater Fine5 (2003).

Täna, 21. aprillil esietendub Kanuti Gildi SAALis Riina Maidre ja Nero Urke koostöölavastus “Skaala surm”. Tegijad on liigitanud lavastuse draama nime alla, mis siinkohal tähendab dramaatilisust ja äärmuseid siduvat žanrit kuivõrd tavamõistes draama asetub pigem skaala keskele. “Skaala surmas” realiseeruvad 21. sajandi burlesk, travestialik meeleolu ja mõtteid koondav (või laialipaiskav) meelelahutus. Temaatiliselt keerleb lavastus ümber telje surm-armastus-illusioon.

Lavastust motiveerib ühelt poolt üksikisiku kestmine tühikäigul ning teiselt poolt väliste tingimuste aina jõulisemalt survestav kategoorilisus ja ekstsentrilisus. Selle kunstilise eneseväljenduse eesmärk on halle varjundeid elimineerides rajada teed ning luua ruumi tõmbe- ja tõukejõudu kogevale teadvusele.

Midagi kujuteldamatut on kohe juhtumas, midagi mida ma poleks näinud ka oma kõige meeletumas unenäos. Kogu minu seni elatud elu, minu mõtted, minu teod, minu valikud ja valimata jätmised on toonud mind siia, sellesse hetke… aga mina –– tiksun. Ainult pinget kogedes ärkab ellu marionett.

Riina Maidre on vabakutseline näitleja-etenduskunstnik Eestis. Tema tööde ühisosaks on saanud katsetuslik meetod ja kunstiline manifest, mille järgi iga järgnev töö algab eelmise tööprotsessi jälgedelt.

Nero Urke on vabakutseline näitleja-lavastaja Eestis. Oma töödes taotleb universaalset tõetunnet. Tema esitust ja loodud ruume iseloomustab detaili perfektsuse taotlus.
Idee, lavastus: Riina Maidre, Nero Urke
Esitus: Riina Maidre, Nero Urke, Evelin Jõgiste, Veronika Vallimäe
Helikunstnik: Tanel V Kulla
Valguskujundus: Revo Koplus
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kestus: 70'

Esietendus 21. aprillil, järgmised etendused 22. ja 23. aprillil ning 19., 20. ja 21. mail kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 22. aprillil järgneb vestlus autoritega, vestlust viib läbi Erkki Otsman.

Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Kanuti Gildi SAALis esietendub 21. aprillil Riina Maidre ja Nero Urke esimene koostöölavastus “Skaala surm”. Tegijad on liigitanud lavastuse draama nime alla, mis siinkohal tähendab dramaatilisust ja äärmuseid siduvat žanrit kuivõrd tavamõistes draama asetub pigem skaala keskele. “Skaala surmas” realiseeruvad 21. sajandi burlesk, travestialik meeleolu ja mõtteid koondav (või laialipaiskav) meelelahutus. Temaatiliselt keerleb lavastus ümber telje surm-armastus-illusioon.

Lavastust motiveerib ühelt poolt üksikisiku kestmine tühikäigul ning teiselt poolt väliste tingimuste aina jõulisemalt survestav kategoorilisus ja ekstsentrilisus. Selle kunstilise eneseväljenduse eesmärk on halle varjundeid elimineerides rajada teed ning luua ruumi tõmbe- ja tõukejõudu kogevale teadvusele.

Midagi kujuteldamatut on kohe juhtumas, midagi mida ma poleks näinud ka oma kõige meeletumas unenäos. Kogu minu seni elatud elu, minu mõtted, minu teod, minu valikud ja valimata jätmised on toonud mind siia, sellesse hetke… aga mina –– tiksun. Ainult pinget kogedes ärkab ellu marionett.

Riina Maidre on vabakutseline näitleja-etenduskunstnik Eestis. Tema tööde ühisosaks on saanud katsetuslik meetod ja kunstiline manifest, mille järgi iga järgnev töö algab eelmise tööprotsessi jälgedelt.

Nero Urke on vabakutseline näitleja-lavastaja Eestis. Oma töödes taotleb universaalset tõetunnet. Tema esitust ja loodud ruume iseloomustab detaili perfektsuse taotlus.

Idee, lavastus: Riina Maidre, Nero Urke
Esitus: Riina Maidre, Nero Urke, Evelin Jõgiste, Veronika Vallimäe
Helikunstnik: Tanel V Kulla
Valguskujundus: Revo Koplus
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kestus: 80'

Esietendus 21. aprillil, järgmised etendused 22. ja 23. aprillil ning 19., 20. ja 21. mail kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 22. aprillil järgneb vestlus autoritega. Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Kontakt:
Eneli Järs
+372 5069655 / eneli@saal.ee
Kanuti Gildi SAAL / MTÜ Teine Tants
www.saal.ee

Aasta 2014 märtsis otsustasid Eesti teatrid, et Eesti Vabariigi sünnipäevaks kingitakse suurejooneline lavastusprojekt, kus tuuakse publiku ette vabariigi sajandi lugu ja mille raames 24 teatri osavõtul sünnib aasta jooksul – sügisest 2017 kuni kevadeni 2018 – 12 lavastust. Teatrid loosisid partnerid ja jagasid omavahel kümnendid. Estonial ja Kanuti Gildi SAALil tuleb ühiselt kajastada 60.-70. aastaid.

Partnerite ühise otsusega tuuakse lavale ooper, mille osatäitjad on praeguseks juba valitud ja lavastusprotsess hoogsalt käimas. Libreto ja muusika avastati novaatorliku teadlase ja leiutaja Manfred MIMi käsikirjade hulgast. 60. aastatel, kui Manfred MIM partituuri kirja pani, puudusid tehnilised võimalused nii keeruka projekti läbiviimiseks. Tänapäeval on see teostatav ja Estonia ning Kanuti Gildi SAAL plaanivad projekti esitleda mai lõpus. Esialgu võib vaid öelda, et uuringud, mille Manfred MIM libreto loomisel läbi viis, tõestavad eksimatult, et elu Eestimaal on alguse saanud Kaali meteoriidi kukkumisest Saaremaale.

Etenduskoha valik on osutunud suureks väljakutseks. Kontseptsioon ja lavakujundus on pretensioonikad ning nõuavad suurt ringauditooriumi. Pärast mitmeid arutelusid on pooled otsustanud Kaali kraatri etenduskohana käiku võtmise kasuks. Juba on tellitud mahukas ümberehitusprojekt, puudu on veel vaid muinsuskaitse- ja looduskaitseametite kooskõlastused ning finantseerija. Projekt näeb ette kraatri põhja ja külgede betoneerimist, et muuta see hea akustikaga ja nähtavusega vaatesaaliks. Kokkuhoiumeetmena on kavas kasutada Tallinna linnahallis praegu jõude seisvaid toole. On sõlmitud ka kokkulepe muude linnahalli lammutamisel tekkivate materjalide kasutamiseks Saaremaal.

Kuulutame välja konkursi täitmaks kaks residentuurikohta Püha Vaimu SAALis 2016. aasta sügishooajal. Tegemist on ühekuulise residentuuriga, mida toetab stipendiumiga Eesti Kultuurkapital ning mille mõtteline laad on pigem pakkuda kunstnikule võimalust eksperimenteerida oma ideedega kuivõrd jõuda tervikliku etenduseni. Viimane kandideerimise tähtaeg on 1. mai ning kuni selle kuupäevani ootame teie ideede kirjeldusi, residentuuri ajalist eelistust ja CV-sid aadressile saal@saal.ee.

Pärast osalemist mitmetel Euroopa teatrifestivalidel saab Iggy Lond Malmborgi soololavastust “b o n e r” taas Tallinnas näha, seekord Kanuti Gildi SAALi suurel laval kahel korral - 26. ja 28. märtsil.

"b o n e r" esietendus Baltic Circle Festivalil novembris 2014 Helsingis ning Eesti esietendus toimus Kanuti Gildi SAALis detsembris 2014. Pärast seda on lavastus aktiivselt tuuritanud ning olnud mitmete teatrite ja festivalide programmis, näiteks AUAWIRLEBEN festival (Bern), Inkonst (Malmö), Sophiensäle (Berliin), Bastard festival, Avant Garden (Trondheim), SPIELART festival (München), Oslo Internasjonale Teaterfestival, Black Box Teater (Oslo) jt.

“b o n e r” on iseenese analüüs, kus puudub väline motiiv, narratiiv või teema. Lähtekohaks on eeldus, et üksnes inimkäitumist uurides ei saa me olukorrast sotsioloogilist teadmist, vaid tuleb arvesse võtta ja analüüsi kaasata ka objekte, mis võimaldavad situatsioonil tekkida (ja seda taasloovad). Asjadele antakse hääl, muutes nende funktsiooni ja selgitades nende väärtusi. Kõnelemise ajal saab selgeks ka see, mida panevad need objektid tegema teisi (inimesi ja mitte-inimesi). Nähtavaks saab võrgustik, mis koondab nii olemasolevaid objekte kui ka esitajat. Luues väärtuste mängu, asetatakse esineja kontrollimise ja kontrollituse vahepealsesse olukorda. Etendus rõhutab sooloformaadi deemonlikkust ning loob seisundi, kus Lond Malmborg taandatakse tegutseva subjekti rollist ja temas saab lavale ilmuv vaadeldav objekt.

Iggy Lond Malmborg on Rootsist, Malmöst pärit vabakutseline näitleja ja etenduskunstnik. Kuigi tal on klassikaline näitlejaharidus (Malmö Teatriakadeemia 2006-10), ulatuvad ta tööd nii soolode kui koostööde puhul üle laia esteetika ja stiilide kogumi. Malmborgi põhiline huvi kunstnikuna seisneb reaalse etendussituatsiooni olukorra kasutamises mudelina, millele saab otse rakendada vastavat diskursust. Viimastel aastatel on ta keskendunud koostööle Johannes Schmit’iga (GER). Duo nimega White on White korraldab alates 2009. aastast etendusseeriat, mis analüüsib kunstiruumide kaasamise ja väljaarvamise varjatud meetodeid. Tema viimase koostööna koos Maike Lond Malmborgiga esietendus Kanuti Gildi SAALis novembris 2015 lavastus “99 Words for Void”, mida sel aastal võib näha mitmel pool Euroopas.

Autor, esitaja: Iggy Lond Malmborg
Tehnilised lahendused ja dramaturgiline tugi: Maike Lond Malmborg
Foto: Tani Simberg
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Koostöös: Baltic Cricle Festival (Helsingi), Inkonst / Works at work (Malmö / Kopenhaagen)
Residentuuritoetus: Põhja-ja Baltimaade mobiilsusprogramm
Esietendus: 12.11.2014, Baltic Circle Festival, Helsingi
Etendus on inglise keeles. Etendus ei ole sobilik alla 18. aastastele.
Etendused: 26. ja 28. märtsil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas.

Üheksas etenduskunstide lühivormide festival made in estonia maraton 2016 toimub sel laupäeval, 12. märtsil algusega kell 18:00 Kanuti Gildi SAALis.

Aastal 2002 oli Eesti märki välja töötanud meeskonna soovitus mitte märkida Eesti toodetele "Made in Estonia", vaid "Welcome to Estonia", eriti pärast seda, kui Eesti on liitunud Euroopa Liiduga ja rahvuslikku märgistust toodetele ei ilmu. Näiteks oleks rõival koos hinnasildiga küljes tervitussilt. Kulutatud rahast 3,3 miljonit kulus turu-uuringutele; 4,7 miljonit brändikontseptsioonile, loovlahendustele, brändiraamatule ja tootmiskonsultatsioonidele; 4,7 miljonit krooni materjalide tootmisele ja ürituste korraldamisele ning 0,4 miljonit krooni läks halduskuludeks.

Made in estonia maraton ei karda rahvuslikku märgistust ning seda julgust näitab ta sel aastal juba üheksandat korda. Tasuta läbi viidud turu-uuringud viitavad, et tegu on ohtlikult populaarse üritusega, kuhu esinejaid ja vaatajaid ilmuvad nii ukse kui akna kaudu. Terve õhtu toovad erinevad etendus-, video-, heli-, tantsu- ja-jumal-teab-mis-kunstnikud-veel lavale oma loovlahendusi ja isiklikust brändist tulenevaid tunnetuslikke lühivorme. Mõne jaoks festival, teise jaoks pidustus, kolmanda jaoks arusaamatu taidlemine. Olenemata sildistamisest ja arvamustest, toovad kõiksugu kunstnikud ühel õhtul oma originaal-loomingut lavale trikoloorist vaevatud SAALis – kõigepealt mustas kastis, siis valges ja lõpuks “alasti” laval.

Made in estonia maratonil astuvad üles: Chungin, Henri Hütt, Carmel Köster, Rene Köster, Janis Rizhovs, Jaak Sapas, Mart Kangro, Evi Pärn, Nele Suisalu, Veronika Vallimäe, Minna Hint, Lilli-Krõõt Repnau, Rait Rosin, Kunstirühmitus LAIK, Epp Kubu, Andra Ehrenbusch, Helena Ehrenbusch, Ulla Väljaste, Terezie Stindlova, Jakob Tulve, Anita Kossareva, Linda Vainomäe, Liisi Lasn, Arvi Piir, Oskar Tikka, Meeri Kabur, Martis Roosimaa, Kristjan Kesküla, Jorven Viilik, Tuuli Velling, Harilikud Ränd Öömid, Joanna Kalm, Rūta Ronja Pakalne, Jaana Heinsalu jt.

Õhtu kava leiab alates 11. märtsist aadressil www.saal.ee.

Õhtu piletid eelmüügis Piletilevis 7/10 eur ning pool tundi enne algust kohapeal 9/12 eur.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Valmiermuiža Craft Beer, Club-Mate

Lühivormide festival made in estonia maraton tuleb üheksandat korda!

Kui sul on juhtumisi peas keenud mõnda aega idee või tekib välkmõte praegu seda lugedes, siis anna oma soovist hiljemalt 1. märtsiks teada aadressil saal@saal.ee. Kirjas võiks olla mainitud lisaks tehnilistele vajadustele ka kunstnike nimed ja etteaste lühikirjeldus.

Lühiformaadis lavastused, filmid, performance’id ja muu taoline peaks maksimaalselt kestma 10 minutit. Tegemist peab olema originaal-loominguga , mis valminud spetsiaalselt made in estonia maratoniks.

*Üleskutset võib edastada!

Teie Kanuti Gildi SAAL

Meil on hea meel teada anda, et Kanuti Gildi SAALi disainistuudios tegutsevad graafilised disainerid Jaan Evart, Ranno Ait, Mariana Hint-Rääk ja Risto Kalmre on Kanuti Gildi SAALi plakatite ning üldise identiteedi loojatena kutsutud osalema prestiižika Brno Biennaali rahvusvahelisel näitusel. 878 esitatud tööst 1222 disaineri poolt valis žürii välja 46, mille hulgas oli ka Kanuti Gildi SAAL.

Brno Biennaal toimub 16. juunist 30. oktoobrini 2016. 27.bienalebrno.org

Etenduskunstide keskus Kanuti Gildi SAAL, mis avati 2001. aastal Tallinna vanalinnas aadressil Pikk 20, peab täna 15. sünnipäeva. Sel puhul on uuenenud koduleht www.saal.ee, mille seest leiab uhiuue etenduskunstide ajakirja Magasin. Sünnipäeva puhul ilmub ka Ott Sandraku raamat Tallinna Püha Kanuti Gildist ja selle majadest.

Kanuti Gildi SAAL sai alguse 2001. aastal ja tagasi vaadates on selge, et tegu oli kultuuripoliitiliselt tähelepanuväärse sündmusega. Tegemist oli Eestis tundmatu, aga “vanas-euroopas” juba tavapäraseks saanud etenduskunstide keskuse formaadiga, mis erines põhimõtteliselt meie regioonis peamiselt tegutsevatest repertuaariteatritest ja ühekordsetest teatriprojektidest. Kanuti Gildi SAAL on jätkuvalt trupita kuid kunstilisi valikuid tegeva juhtimisega stiilideülene kunstikeskus, mille kõik tegevused on kureeritud. Selle formaadi vajalikkuse parimaks tõenduseks on fakt, et tänaseks on selliseid keskusi Eestisse tekkinud veel mitmeid.

Kõigi tegutsemisaastate jooksul on Kanuti Gildi SAAL end pidevalt redefineerinud läbi nende kunstnike, kes on siin oma töid loonud või esitlenud. Kanuti Gildi SAAL on platform, mille kunstiliseks valikuks on piirimail liikuvad, otsiva mõtlemisega kunstnikud.

Kanuti Gildi SAALi 15. hooaega tähistame mitmesuguste ettevõtmistega, mis on suunatud nii käesolevale hetkele kui tulevikku, aga erandkorras, sünnipäeva puhul, pühime tolmu ka Kanuti gildihoone minevikult. On huvitav, et majast, mis on olnud viimase viieteistkümne aasta jooksul kaasaegsete etenduskunstide keskmeks ning enne seda paljude kultuuriajalooliste algatuste ja ühe vanima gildi peakorteriks, pole ilmunud ühtegi kirjutist. Seeõttu oleme palunud mahlaka ütlemisega ajaloolasel Ott Sandrakul teha kokkuvõtte sellest värvika kultuuriloolise tähendusega majast. Valmiv raamat on esimene Kanuti gildist ja selle hoonetest.

Kanuti Gildi SAAL on uuendanud ka oma kodulehte, mille leiab endiselt tuttavalt aadressilt www.saal.ee . Kodulehelt leiab ka uhiuue etenduskunstidele pühendatud online-ajakirja Magasin. Magasin on koht, mis avab ukse kunstnike ja külaliste mõtteprotsessidesse; kus saavad sõna nii tegijad, kui vaatajad. Sest etendus, nimelt, on ainult killuke selles komplekses ja põnevas võrgustikus, mida me etenduskunstiks kutsume. Me ootame kaastööd kõigilt, kes antud žanriga seotud kas vaataja, partneri või loojana. Ootame kaastööd inimestelt, kes pole harjunud kirjutama, kuid soovivad; professionaalsetelt kriitikutelt, kellele traditsiooniline leheruum jääb kitsaks; kunstnikelt avamaks uksi etendustes laiutavate märgisüsteemide mõistmiseks. See ruum ei ole harilik leheruum - pigem võib mõelda sellest kui katsebaasist, kus ideede, mõtete, tähelepanekute ja vastukajaga saab luua etenduskunstide alati muutumises olevat avatut diskursust.

Tähistame koos!
Teie, Kanuti Gildi SAAL

Kanuti Gildi SAALi 15. sünnipäeva video: www.vimeo.com

Kanuti Gildi SAAL tähistab oma 15. hooaega mitmesuguste ettevõtmistega, millede seas homme esietenduv lavastus “2341AD” on autorite poolt otseselt pühendatud SAALi juubelihooajale.

“2341AD” on audiovisuaalne poeem, mis loob kujutluspildi tulevikust. Inimesed on kadunud. Kanuti Gildi SAALis pole keegi enam sajandeid käinud. Mis on alles jäänud? Milline on maailm peale inimkonda, ilma meie, inimesteta? Milline näeb välja teatrimaja, milles on kuulda vaid eelneva tsivilisatsiooni kajasid? Kas seal tunduks üksildane? Oleks see vabastav? Või oleks seal üldse tunnetele kohta? Kas seal valitseks post-apokalüptiline hüljatud kaos? Millest kõneleb see vaikiv ruum?

Selles kohaspetsiifilises installatsioonis, või nagu kunstnikud ise eelistavad nimetada- teekonnal võimalikku tulevikku, loovad hääle- ja etenduskunstnik Juha Valkeapää (Helsingi), helikunstnik Renzo van Steenbergen (Tallinn), videokunstnik Emer Värk (Tallinn), kunstnik Arno Scheper (Haag) ja dramaturg Mart Kangro (Tallinn) maailma, mis ei ole tühi, kuid on hüljatud, inimtühi, maha jäetud. See pole väljasurnud vaid pidevas muutumises, ainult meid - inimesi pole siin enam, siis kui saabuvad külastajad.

Kogu teatriruumi täidavad etenduse ajal lives loodavad 3D helid ja ruumilised visuaalid. Vaatajad kutsutakse teekonnale, mis saab alguse hetkest, mil nad majja astuvad. Peale lõputusse ajakapslina toimivasse tunnelisse sisenemist, juhatatakse vaatajad läbi erinevate ruumi elementide fiktiivsesse tulevikku.

Kunstnike endi sõnul on sündimas ainukordne lavastus, mis vahelduvalt näib kui performatiivne installatsioon, film või unenägu.

Autorid ja esitajad: Juha Valkeapää, Renzo van Steenbergen, Emer Värk
Dramaturg: Mart Kangro
Installatsioon: Arno Scheper
Tehnilised lahendused: Revo Koplus
Foto: Emer Värk
Graafiline disain: Jaan Evart
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Mad House Helsinki, Juha Valkeapää, Renzo van Steenbergen, Emer Värk
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Finnish Cultural Foundation, Arts Promotion Centre Finland, Soome Instituut, Stroom Den Haag, BFM / Tallinna Ülikool, Kohvik TOPS
Koostööpartnerid: 3selli, BT STYLE
Tänud: Perrine Bailleux, APA
Kestus: 120min
Keel ei ole takistuseks.

Esietendus ja etendused: 27.-30. jaanuaril 2016 kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 29. jaanuaril järgneb vestlus autoritega, mida viib läbi Mart Kangro (inglise keeles).
Järgmised etendused: 19., 20., 25., 26. ja 27. veebruaril 2016 Mad House'is, Helsingis.

Kanuti Gildi SAAL tähistab sel hooajal oma 15. sünnipäeva. Kanuti Gildi SAAL sai alguse 2001. aastal ja tagasi vaadates on selge, et tegu oli kultuuripoliitiliselt tähelepanuväärse sündmusega. Tegemist oli Eestis tundmatu, aga “vanas-euroopas” juba tavapäraseks saanud etenduskunstide keskuse formaadiga, mis erines põhimõtteliselt meie regioonis peamiselt tegutsevatest repertuaariteatritest ja ühekordsetest teatriprojektidest. Kanuti Gildi SAAL on jätkuvalt trupita kuid kunstilisi valikuid tegeva juhtimisega stiilideülene kunstikeskus, mille kõik tegevused on kureeritud. Selle formaadi vajalikkuse parimaks tõenduseks on fakt, et tänaseks on selliseid keskusi Eestisse tekkinud veel mitmeid. Kõigi tegutsemisaastate jooksul on Kanuti Gildi SAAL end pidevalt redefineerinud läbi nende kunstnike, kes on siin oma töid loonud või esitlenud. Kanuti Gildi SAAL on platform, mille kunstiliseks valikuks on piirimail liikuvad, otsiva mõtlemisega kunstnikud.

Kanuti Gildi SAALi 15. hooaega tähistame mitmesuguste ettevõtmistega, mis on suunatud nii käesolevale hetkele kui tulevikku, aga erandkorras, sünnipäeva puhul, pühime tolmu ka Kanuti gildihoone minevikult. On huvitav, et majast, mis on olnud viimase viieteistkümne aasta jooksul kaasaegsete etenduskunstide keskmeks ning enne seda paljude kultuuriajalooliste algatuste ja ühe vanima gildi peakorteriks, pole ilmunud ühtegi kirjutist. Seeõttu oleme palunud mahlaka ütlemisega ajaloolasel Ott Sandrakul teha kokkuvõtte sellest värvika kultuuriloolise tähendusega majast. Valmiv raamat on esimene Kanuti gildist ja selle hoonetest.

  1. jaanuaril esietendub Helsingis ja Tallinnas resideeruvate etenduskunstnike Renzo van Steenbergeni, Juha Valkeapää ja Emer Värgi lavastus “2341 AD”. “2341 AD” on audiovisuaalne installatsioon-lavastus, mis loob pildi aastast 2341. Inimkond on kadunud. Mis on alles jäänud? Milline on maailm peale inimkonda, ilma meie, inimesteta? Milline on planeet kui eelnevast tsivilisatsioonist on alles ainult kaja? Kas siin oleks üksildane? Kas see oleks vabastav? Kas siin valitseks post-apokalüptiline, hüljatud kaos? Või oleks tegemist rahuliku paradiisiga, mille jälgedest ja kajadest oleks võimalik aimata eelnevat? Mida oleks vaja meie jälgede kustutamiseks? Ning kui me oskaks nendele küsimustele vastata, siis kas meid hirmutaks rohkem enda tegude tagajärjel tekkinud muutused või looduse taastumisvõime?

    Kasutades helisid ja visuaale loovad vokaal- ja etenduskunstnik Juha Valkeapää (Helsingi), helikunstnik Renzo van Steenbergen, videokunstnik Emer Värk, installatsiooni kunstnik Arno Scheper (Haag) ja dramaturg Mart Kangro maailma, mis ei ole tühi kuid on hüljatud, inimtühi, maha jäetud. See pole väljasurnud vaid pidevas muutumises, ainult inimesi pole enam.

    Autorid ja esitajad: Juha Valkeapää, Renzo van Steenbergen, Emer Värk
    Dramaturg: Mart Kangro
    Installatsioon: Arno Scheper
    Tehnilised lahendused: Revo Koplus
    Foto: Emer Värk
    Graafiline disain: Jaan Evart
    Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Mad House Helsinki, Juha Valkeapää, Renzo van Steenbergen, Emer Värk
    Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Finnish Cultural Foundation, Arts Promotion Centre Finland, Soome Instituut, Stroom Den Haag, BFM / Tallinna Ülikool, Kohvik TOPS
    Kestus: 120min
    Keel ei ole takistuseks.

    Esietendus ja etendused: 27.-30. jaanuaril 2016 kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 29. jaanuaril järgneb vestlus autoritega, mida viib läbi Mart Kangro (inglise keeles).
    Järgmised etendused: 19., 20., 25., 26. ja 27. veebruaril 2016 Mad House'is, Helsingis.

Toetajad ja võrgustikud