Saal

Kanuti Gildi SAAL alstab oma 16. hooaega

(2016-2017)

Kanuti Gildi SAAL alustab oma 16. hooaeg, mis koosneb esietendustest, mille hulka kuuluvad Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioonid nii meilt kui mujalt, külalisetendustest ja juba traditsioonilistest sarjadest nagu kontsertsari Improtest, EKA arhitektuuriloengud ning residentuuridest ja muudest uuringulistest projektidest. Selle hooaja sisse jäävad ka festivalid - NU Performance Festival oktoobris-novembris Maria Arusoo kureerituna, lühivormide festival made in estonia maraton märtsis ning augustis tuleb taas SAAL Biennaal, sel korral Annika Üpruse käe all.

Kanuti Gildi SAALi hooaeg on ikka olnud erinevustest koosnev tervik, mitte ühtne objekt või üritus. Meie roll on pigem luua riskivaba tsoon, kus kunstnik saab tegutseda piiranguteta, kus lavastus poleks ainsaks kunstiteose vormiks. Seda hetkel, mil näib, et kogu maailm otsib kunsti ja kunstniku rolli uues muutunud maailmas. Nüüd tasub tähelepanu pöörata teistele kunstiloome vormidele - residentuuridele ja muudele sisulistele tegevustele, mis võivad jääda esialgu avalikkuse ees ebaselgeteks või varjatumateks. Need on tegevused, mis ei pruugi olla otseselt seotud järgmise kunstiprodukti loomise ehk rutiinse vormi kordamisega vaid on pigem alles protsessis olevad mõttekäigud, mistõttu pole esialgu teada, kuhu need välja viia võivad. Kanuti Gildi SAALis kogetav on ümbritsevat ja ennast aksepteeriv kuid samas ka küsimuse alla seadev. See on ebamugav. Me räägime haprusest, mis meid hetkel ümbritseb ning mida kunstnikud ja ka meie ei pruugi õrnalt ja delikaatselt uurida. Tundub, et me kõik oleme maailmas jõudnud punkti, kus me ei tea vastuseid. Aga me oleme valmis neid otsima ja samas küsimuse alla seadma iga vastuse mis meie teele ette tuleb. Kanuti Gildi SAAL, meie kunstnikud ning publik ei taha probleeme ignoreerida vaid julgeda nendest rääkida ja neid uurida. Olla dialoogis, suhelda ja arutleda.

Kanuti Gildi SAALi seekordne hooaeg sünnib koostöös järgmiste kunstnikega: Emer Värk, Karl Saks, Hendrik Kaljujärv, Kristian Smeds, W A U H A U S, Marit Sirgmets, Henri Hütt ja Mihkel Ilus, Iggy Lond Malmborg, Raho Aadla, Rene Köster, Maarja Tõnisson ja Nele Suisalu ning selle hooaja noored kunsnikud residentuuris on Joanna Kalm ja Karolin Poska.

Priske hooaeg tuleb.

Uudised

Rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil kell 10 toimub Kanuti Gildi SAALis juba traditsiooniks saanud hommikusöök. Tavaliselt on selle raames välja antud Sõltumatu Etenduskunsti Auhindu. Sel aastal toimub tunnustamine veidi teistmoodi.

Ürituse märksõnaks on liikumine institutsioonidest kaugemale ja tunnustust jagatakse isiklike kompromissitute sisekategooriate kaudu. Enam ei ole põhjust vaielda igaveste teemade üle, et mis on tants ja mis on etenduskunst. Eraisikud on haaranud võimu endale ning lähtuvad põhimõttest “kus viga saab laita seal tule ja aita” või veel enam, “kes viga näeb laita, see tuleb ja aitab” ja Kanuti Gildi SAAL, kui institutsioon, pakub välja formaadi ja ruumi. Tunnustatud saavad etenduskunstide valdkonnas nii lavalolijad kui ka telgitagused jõud.

Tantsupäeval annavad Zoja Kosmodemjanskaja nimelise preemia välja Kaja Kann ning eelmise aasta loomingu põhjal endanimelise muusikalise kujunduse eripreemia Henri Hütt. Muusikalise kujunduse eripreemia keskendub helimuusikale kaasaegses etenduskunstis. Preemiat antakse välja aastast 2012.

Preemiad antakse välja tantsupäeval just selle pärast, et veel kord rõhutada kaasaegse etenduskunsti lätteid Eestis. Nimelt on koreograafid alati tegutsenud omakeskis, ilma suure vastanduseta balletiteatrile või traditsioonilisele sõnateatrile. Siiski on koreograafide ruum alati arvestanud üldist ja sealjuures ka Teist. Loomulikult on kaasajas olemisel meeletu surve enese kaotamisele, aga las ta olla, kõik ei pea maailmas püsima, püsima peab mõtlemine, aktiivne suhe ja oma ideede teostamine, muutuse praktiseerimine. Kõik see toimub meie ühises ruumis.

Kui mõni ilus sõna on ütlemata jäänud või on neid ilusaid sõnu liiga palju kogunenud, siis tantsupäeval on võimalik hoida suu maitsvate roogade jaoks või see kõik välja öelda. Tunnustus võib olla nii sümboolne, rahaline kui sisuline – kiitus saab rüütatud olla erinevatesse vormidesse.

Lisainfo:
Eneli Järs
eneli@saal.ee / +3725069655

Kädi Metsoja on lõpetanud OMAtsirkuse kooli, lavastanud tsirkuselavastuse “OMAmoodi” ning olnud koreograaf kohaspetsiifilisele lavastusele “Ära Ussi Ära tapa”, Kaja Kannu soololavastusele “Be Real My Dear” ja Mart Kangro tõsielushowle “Final Countdown”. Kädil ei ole illusioonide tekitamise tahet. Tsirkuselaval on tõeliselt võimalik kohtuda kehadega, sest seal ei ole neljandat seina. Kõik, mis juhtub, juhtub reaalajas. Kädi ei tegele laval tõelise looga vaid tõelise teoga.

Mis kord välja liigutatud, seda tagasi võtta ei saa!

Ruum on Kanuti Gildi SAALi “Valge Box”, valgus “Whitewash” ja kostüümid “Casual Grey”. Žanrimääratlus on kõige üldisemalt etenduskunst, seejärel tantsulavastus, siis tsirkuselavastus ja viimaseks kujutav kunst.

Laval on 5 noort artisti, kelle tantsu- ja tsirkusetehniline tase on valitud tehnika raames perfektne – on kaanonit, sünkrooni, jadasid, pause ja palju muud. Tegeletakse ühtsuse ja lihtsusega, tervik moodustub unisoonis, kus viis erinevat keha teevad sama asja, kuid erinevas tämbris või helistikus.

Kogu meeskond on välja kasvanud OMAtsirkuse koolist või olnud sellega seotud. Kristin Made tegeleb graafilise disainiga, Kädi Metsoja koreograafia ja lavastamisega, Lars Schmidt muusikaga, Kaja Kann on dramaturg, Margus Terasmees loob tehnilisi illusioone ja Alissa Šnaider, kes igapäevaselt tegeleb imago konsultatsiooniga, proovib seekord kätt ka kostüümikunstnikuna.

Lavastus baseerub matemaatikal, kus lugu moodustub, kui panna tähele, et 2 pluss 2 on 4 ja 3 pluss 3 on 6, ning 2 astmes 2 on 4 aga 3 astmes kolm juba hoopis midagi mud – 9. Tantsijad on õppinud pähe kogu 50 minutit ja mitte ainult sekundi kaupa vaid ka kahe sekundi vahepealne ruum on kehaliselt täpselt koreograafi moodustatud ja tantsijate poolt teostatud.

Puudub ka proloog ja teemaarendus, vaataja, kes siseneb saali, peab olema kohe valmis informatsiooni vastu võtma, vastasel juhul ta lihtsalt jääb sellest ilma. Pannes lavastuse lineaarsele joonele saab väita, et see kõik on liiga lühike või liiga pikk. Lavastaja seda aga ei tee. “moiste” on tervik.

Lavastaja: Kädi Metsoja
Helikujundus: Lars Schmidt
Stiil ja MUAH, lavakujundus: Alissa Šnaider
Graafiline disain: Kristin Made
Dramaturg: Kaja Kann
Tehnilised trikid: Margus Terasmees
Tsirkuseartistid: Edgar Vunsh, Markus Muide, Kreete Tarmo, Liis Maria Kaabel, Marta Vunsh
Etenduse kestus: 50 minutit
Produtsent: Eksperimentaalse Liikumise Keskus

Esietendused: 12. ja 13. mail kell 19.30 Kanuti Gildi SAALis
Lisaetendus: 4. juuni kell 15.00 Tallinna Vanalinna Päevade raames Kanuti Gildi SAALis
Koostööpartnerid: OMAtsirkus, Kanuti Gildi SAAL, Tallinna Vanalinna Päevad
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, AkroKoda, Trikivabrik

Pressiteksti koostas Kaja Kann kaja@zuga.ee

Sel nädalal saab taas näha värske Eesti teatri aastaauhindade helikunsti auhinna laureaadi Hendrik Kaljujärve lavastust “OVEREXPOSURE”. Etendused toimuvad 6., 7. ja 8. aprillil Kanuti Gildi SAALis.

“OVEREXPOSURE” on dekadentlik tegu 'midagi' kinnitada, paigaldada, üles märkida, maha kriipsutada. Obsessiivne püüd kinni hoida tsivilisatsioonist, kangelaslik allajäämine keskkonnale. Nagu öeldakse - küsimuse küsimine on juba sellele vastamine.
See on inimeseks olemisele niivõrd vajalik, vähemalt on selline tunne, et on vajalik. Aga ilmselt ei ole. Ilmselt on segadus, täpselt selline nagu ta on - sündmuse ruum, kus midagi algab ja midagi juhtub ning see puudutab meid kõiki.

kõik on nii segamini
kui saab üldse olla
akna taga
on paks lumi
sõbralikud vormid
on ebasõbralikud
mõnu ise
teeb mittemõnu

(H.Krull Nebenmensch)

Hendrik Kaljujärv on olnud loominguliselt aktiivne paljudes formaatides - loonud muusikat sõna- ja tantsulavastustele, teinud installatsioone galeriides, lavastanud ja osalenud töödes nii Kanuti Gildi SAALis, Von Krahli Teatris kui ka Teatris NO99. Tema tööde läbiv tunnus on intensiivne ja sügav seisunditaotlus ja hoolikalt viimistletud töö erinevate meediumite ja vahenditega. Lisaks tehnilise täpsusele, mille Hendrik on viinud kõrgele tasemele, on ta võimeline tunnetama erinevate formaatide toimemehhanisme, jäädes truuks enda esteetilistele ja ideelistele valikutele.

Lavastus, kontseptsioon, muusika, esitus: Hendrik Kaljujärv
Muusika, esitus: Kallervo Karu
Valguskujundus: Revo Koplus
Heli: Raido Linkmann
Kunstnik: Alar Tuul
Graafiline disain: Jaan Evart
Teleklipp: Tencu
Fotod: Alan Proosa
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kestus: 50 min

Etendused toimuvad 6., 7. ja 8. aprillil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas.
Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Sel laupäeval, 25. märtsil esietendub Kanuti Gildi SAALis eesti publikule juba tuttava Rootsi päritolu lavastaja, näitleja ja etenduskunstniku Iggy Lond Malmborgi soololavastus “Physics and Phantasma”. Iggy kutsub vaatajad fantaasiamaailma - selle helgematesse ja tumedamatesse nurkadesse - mille ta loob peaaegu tervenisti ainult sõnadest. Tehes seda talle omase elegantse kergusega ja kasutades kogu teatrimaagia arsenali, vormub selle tulemusena lavastus publiku peas.
Iggy kommenteerib lavastuse temaatikat järgnevalt: “Kujutelmade maailmas on palju tabusid. On mõtteid, mida me ei taha mõelda, ja kohti, kuhu me ei taha isegi fantaasias jõuda. Kui muidu võivad mõtted ringelda tabuteemade ümber ilma piiri ületamata, siis mina tahan tõeliselt uurida seda, milleks me võimelised oleme. Selleks peab aga toimuma transgressioon, nii mõnegi piiri ületamine.”

“Physics and Phantasma” pühendub fantaasia funktsioonile, tekkimisele ja meie vajadusele selle järele. Fantaseerimine on inimesele omane võime, mis ulatub kaugemale headusest ja kurjusest. Fantaasia on meie ihadele raamistik ja vajalik vahend selleks, et meist saaks terviklikud subjektid. Samal ajal on see ka iga revolutsioonilise potentsiaali ning rassistlike eelarvamuste aluseks. Antud lavastuses on see miski fantasmaatiline (*phantasmatic, ingl.k.) kaitsemehhanism, mis aitab meil aduda ebatäiusliku maailma vastuolusid.
Teater on tühi ruum, lihtsalt vaikiv raamistik, millesse me asetame oma teosed. Just see tühjus võimaldab meil jätta kõrvale geograafilised ja ajalised seaduspärad ning reisida ajas ja ruumis. See tühjus on hinnatud nii publiku kui ka loojate poolt. Lavastuses “Physics and Phantasma” on see tühjus tajutav ka millegi sügavalt dramaatilisena – tühjus, mida peab täitma, millegagi(!); millegi muu kui mittemillegagi; millegagi, mis on kaetud fantaasialooriga. Etendus, mängides fantaasia loomisega, proovib olla see loor. Loor, mis pannakse mängu publiku ja vaataja vahel.
Fantaseerimine on keelepõhine praktika. Seega kutsub Iggy Lond Malmborg meid etendusele, mis koosneb tervenisti sõnadest (või hoopis sõnade puudusest). Oma uues soolos töötab ta kergema ja vähem selgitava stiiliga, kui varasemates töödes. Tulemuseks on lavastus, kus Iggy poolt pakutud motiivid leiavad aset peamiselt vaataja kujutluses. Motiivid, mis varieeruvad kõige igapäevasematest fantasmilistest nägemustest kuni kõige süngemate, vägivaldsemate sügavusteni meie kujutlusvõimes.

Iggy Lond Malmborg (1987) on vabakutseline näitleja ja etenduskunstnik Malmöst, Rootsist. Kuigi klassikalise näitlejaharidusega (Malmö Teatriakadeemia 2006-10), kasutab ta erinevat esteetikat ja stiile nii soolodes kui koostöödes. Tema põhihuvi seisneb reaalse etendussituatsiooni olukorra kasutamises mudelina, millele rakendada lavastuse diskursust. Kasutades strateegiaid, mida võib võrrelda minimalismiga, toob ta fookusesse teatri (võimu)struktuurid, vaadeldes teatrit kui hierarhilist masinat, mis koosneb (alateadlikest) kaasamise ja eraldamise mustritest.
Alates 2009. aastast teeb ta koostööd Johannes Schmit'iga duo White on White nime all, mille etenduste seeria eesmärk on kasutada critical whiteness studies teooriat teatriruumi hierarhiate ja normide kriitiliseks analüüsiks. Tema eelmine soolo "b o n e r" esietendus 2014. aastal Baltic Circle festivalil (Helsingi) ja on külastanud erinevaid festivale ja etenduspaiku, sealhulgas Auawirleben (Bern), Spielart (München) ja Oslo rahvusvaheline teatrifestival. 2015. aastal esietendus koostöös Maike Lond Malmborgiga lavastus “99 Words for Void”, mida on seni esitatud festivalidel Auawirleben (Bern), Le FAB (Bordeaux), Baltoscandal (Rakvere) ja Bastard (Trondheim). Mõlemad tööd jätkavad tuuritamist ka 2017. aastal.

Idee, lavastus, esitus: Iggy Lond Malmborg
Dramaturgid: Erik Berg, Johan Jönson, Maike Lond Malmborg
Tehnilised lahendused: Maike Lond Malmborg, Kalle Tikas
Assistent: Kaie Olmre
Lavastuses kasutatud kirjandusliku teksti autor: Johan Jönson
Fotod: Maike Lond Malmborg, Renee Altrov
Graafiline disain: Jaan Evart
Tänud: Max Göran, Mart Kangro, Marika Lagercrantz
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Teaterhuset Avant Garden (Trondheim)
Koostöös: Inkonst (Malmö), MIMstuudio
Toetajad: Swedish Arts Council, Eesti Kultuurkapital, Malmö linn, Valmiermuiža Pruulikoda
Kestus: 75'
Etendus on inglise keeles!
NB! Etendus sisaldab ebatsensuurset keelt, mis võib mõjuda solvavalt ning ei ole sobiv alla 18 aastastele.

Esietendus ja etendused 25., 26. ja 29. märtsil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. 26. märtsil järgneb etendusele vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Anders Härm. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Teatripäeva eel, 25. märtsil esietendub Kanuti Gildi SAALis eesti publikule oma eelmiste lavastuste kaudu juba tuttava Rootsi päritolu lavastaja, näitleja ja etenduskunstniku Iggy Lond Malmborgi soololavastus “Physics and Phantasma”. Seekord kutsub Iggy vaatajaid fantaasiamaailma, mille ta loob peaaegu tervenisti ainult sõnadest, tehes seda talle omase elegantse kergusega ja seega kasutades kogu teatrimaagia arsenali, mille tulemusena vormub lavastus publiku peas.

“Physics and Phantasma” pühendub fantaasia funktsioonile, tekkimisele ja meie vajadusele selle järele. Fantaseerimine on inimesele omane võime, mis ulatub kaugemale headusest ja kurjusest. Fantaasia on meie ihadele raamistik ja vajalik vahend selleks, et meist saaks terviklikud subjektid. Samal ajal on see ka iga revolutsioonilise potentsiaali ning rassistlike eelarvamuste aluseks. Antud lavastuses on see miski fantasmaatiline (*phantasmatic, ingl.k.) kaitsemehhnism, mis aitab meil aduda ebatäiusliku maailma vastuolusid.
Teater on tühi ruum, lihtsalt vaikiv raamistik, millesse me asetame oma teosed. Just see tühjus võimaldab meil jätta kõrvale geograafilised ja ajalised seaduspärad ning reisida ajas ja ruumis. See tühjus on hinnatud nii publiku kui ka loojate poolt. Lavastuses “Physics and Phantasma” on see tühjus tajutav ka millegi sügavalt dramaatilisena – tühjus, mida peab täitma, millegagi(!); millegi muu kui mittemillegagi; millegagi, mis on kaetud fantaasialooriga. Etendus, mängides fantaasia loomisega, proovib olla see loor. Loor, mis pannakse mängu publiku ja vaataja vahel.
Fantaseerimine on keelepõhine praktika. Seega kutsub Iggy Lond Malmborg meid etendusele, mis koosneb tervenisti sõnadest (või hoopis sõnade puudusest). Oma uues soolos töötab ta kergema ja vähem selgitava stiiliga, kui varasemates töödes. Tulemuseks on lavastus, kus Iggy poolt pakutud motiivid leiavad aset peamiselt vaataja kujutluses. Motiivid, mis varieeruvad kõige igapäevasematest fantasmilistest nägemustest kuni kõige süngemate, vägivaldsemate sügavusteni meie kujutlusvõimes.

Iggy Lond Malmborg (1987) on vabakutseline näitleja ja etenduskunstnik Malmöst, Rootsist. Kuigi klassikalise näitlejaharidusega (Malmö Teatriakadeemia 2006-10), kasutab ta erinevat esteetikat ja stiile nii soolodes kui koostöödes. Tema põhihuvi seisneb reaalse etendussituatsiooni olukorra kasutamises mudelina, millele rakendada lavastuse diskursust. Kasutades strateegiaid, mida võib võrrelda minimalismiga, toob ta fookusesse teatri (võimu)struktuurid, vaadeldes teatrit kui hierarhilist masinat, mis koosneb (alateadlikest) kaasamise ja eraldamise mustritest.
Alates 2009. aastast teeb ta koostööd Johannes Schmit'iga duo White on White nime all, mille etenduste seeria eesmärk on kasutada critical whiteness studies teooriat teatriruumi hierarhiate ja normide kriitiliseks analüüsiks. Tema eelmine soolo "b o n e r" esietendus 2014. aastal Baltic Circle festivalil (Helsingi) ja on külastanud erinevaid festivale ja etenduspaiku, sealhulgas Auawirleben (Bern), Spielart (München) ja Oslo rahvusvaheline teatrifestival. 2015. aastal esietendus koostöös Maike Lond Malmborgiga lavastus “99 Words for Void”, mida on seni esitatud festivalidel Auawirleben (Bern), Le FAB (Bordeaux), Baltoscandal (Rakvere) ja Bastard (Trondheim). Mõlemad tööd jätkavad tuuritamist ka 2017. aastal.

Idee, lavastus, esitus: Iggy Lond Malmborg
Dramaturgid: Erik Berg, Johan Jönson, Maike Lond Malmborg
Tehnilised lahendused: Maike Lond Malmborg, Kalle Tikas
Assistent: Kaie Olmre
Lavastuses kasutatud kirjandusliku teksti autor: Johan Jönson
Foto: Maike Lond Malmborg
Graafiline disain: Jaan Evart
Tänud: Max Göran, Mart Kangro, Marika Lagercrantz
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Teaterhuset Avant Garden (Trondheim)
Koostöös: Inkonst (Malmö), MIMstuudio
Toetajad: Swedish Arts Council, Eesti Kultuurkapital, Malmö linn
Kestus: 75'
Etendus on inglise keeles!
NB! Etendus sisaldab ebatsensuurset keelt, mis võib mõjuda solvavalt ning ei ole sobiv alla 18 aastastele.

Esietendus ja etendused 25., 26. ja 29. märtsil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. 26. märtsil järgneb etendusele vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Anders Härm. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Toetajad ja võrgustikud