“Me veedame tööl
parima osa oma elust.
On ju vaja õppida töötama nii,
et töö oleks kerge
ja et ta oleks pidev
elukool.”
A. Gastev “Töölislöögi poeesia”

Kas masinistlik maailmakord, mis tulihännana sähvatab üle maakera, tabades inimsüdameid, on Oomen? Kas Oomen on korra ja läinud ta on, või on ta sulanud üheks paigaga, kus higi ja verd on valatud? Kreenholmi üüratud tehasehooned on lasknud oma võlvidel paisuda, et mahutada ära põlvkondi tööd ja ühistahet, millest nüüd on saanud ahastamapanev museaalne tühimik. Sinna kutsume Aleksei Gastevi abil tagasi veel korra Töölislöögi Poeesia.

“Oomen” põhineb avangardpoeet Aleksei Gastevi teosel "Töölislöögi poeesia". A. Gastev sai sotsialistlikul Venemaal tuntuks kui teoreetik ja praktik, kelle huviks ja sihiks oli parandada tööliste efektiivsust vabrikutes. Suurimaks meie aladel olevatest on Kreenholmi Manufaktuur, mis oma mastaapsuses kannab endas tööliste mehhaniseeritud vaimu ka tänapäeval.
Kreenholmi ruumid hoiavad endas nii suurejoonelise tööstuse hõngu kui ka õrna töölishinge katsumusi, mida saab tajuda nii kolossaalse vabriku aladel kui manufaktuuris sees.

Paisuvalt monteeruva aegruumi loomiseks võtavad olulise rolli näitlejad Mirtel Pohla, Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja ning Vox Populi koor.