Lavastus "Sisenemine sisenemisse" keskendub reaalse elu ning kujundatud situatsiooni vahelisele häälestamisele. Projekt koondab, käsitleb ning analüüsib kõikide Eesti teatrite ja etendusasutuste disainitud ootust horisondil.

Käimasoleva protsessi käigus kogutakse kokku kõikide Eesti teatrite ja etendusasutuste helilised publikukutsungid ja seostatud tähistajad. Heliline märguanne, mis reeglina tähistab etenduseks valmisolekut ning on signaal saali kogunemiseks, saab antud lavastuses keskseks tegelaseks.

Lisaks erinevate kutsungite kuulamisele ja info kuvamisele, leiavad lavaruumis aset ka analüütilised mõtestavad protsessid.

Valik küsimusi, millega lavastus ”Sisenemine sisenemisse” tegeleb:

  • Mida ütleb “teatrikõll” kui signatuur etendusasutuse kohta?
  • Miks osadel etendusasutusel ei ole helilist kutsungit?
  • Kuidas käivad heliline kutsung ja algava etenduse atmosfäär kokku?
  • Kas kutsung alustab vaatemängu või juhtub enne seda veel midagi tähenduslikku?
  • Milline on konkreetse publikukutsungi ajalugu ning just sellise valiku põhjus?
  • Millist etendust oodata peale vastava signaali kõlamist?
  • Kas üleminek elust kunsti on helilise kutsungi võrra märgatavam või sujuvam?
  • __ ?

“Sisenemine sisenemisse” on väga oluline projekt, sest ei kunagi varem pole Eesti teatrid ja etendusasutused ühes lavastuses identiteedi küsimustes koos käsitluses olnud. Samuti aspekt, et Eesti on võrreldes ülejäänud Euroopaga väga unikaalne publiku heliliste kutsungite poolest. Teater Vanemuine poolt alguse saanud traditsioon (mis tähistas eelmisel aastal maja publikukutsungi juubelit) on sütitanud kõiki teatreid disainitud signaalile tähelepanu pöörama, sest üleminek elust kunsti kogemusse on samm lähemale identiteedi terviklikumale tajumise võimalusele. "Sisenemine sisenemisse" kui vaataja ning vaatemängu kohtumise valmisolek.