“The Making of Justice” on film seitsmest vangist, kes tegelevad kriminaalfilmi stsenaariumi loomisega koos Sarah Vanheega. Nii nagu filmi peategelane on ka nemad kõik süüdi mõrvas. Loo koostamisel lähtuvad nad oma kogemustest, ideedest ja soovidest. Meie, vaatajatena, võime vaid aimata, kas nad kasutavad stsenaariumi väljamõtlemist oma käesoleva olukorra kinnitamiseks, ületamiseks või ümber kujundamiseks. Filmi käigus arutlevad nad kriminaalsuse kui paralleel reaalsuse üle, selle üle milline on õigluse olemus ning milline võiks ühiskond olla kui see oleks kättemaksu asemel tervenemisele orienteeritud. Justiitssüsteem pole õigluse sünonüüm. Justiitssüsteem on loodud reeglite kohandamiseks, aga õiglus on inimlik võime – väidab üks meestest. Kurjategija kujutis on alati hoomamatu, seda nii vormiliselt (sest kaamera on alati fookusest väljas) kui ka sisuliselt, sest autorid ja nende karakterid ilmnevad enne inimestena ja alles seejärel seaduserikkujatena.

Filmi on eelnevalt esitletud: BUDA art centre - Kortrijk (BE); OPEK - Leuven (BE); STUK icb COURTISANE - Leuven (BE); Centrale Fies/Supercontinent - Dro (IT); Theater Aan Zee - Oostende (BE); Performing Arts Festival Groningen, Groningen (NL); Alpbach Forum - Alpbach, Tirol (AT); Idem Festival/La Casa Encendida - Madrid (ES); Hebbel am Ufer, Berlin (DE); Every Body's Spectacular, Reykjavik (IS); Kaaitheater, Brussels (BE).

Oktoobris 2017 anti Sarah Vanheele auhind õpilaste žürii poolt Jihlava rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil (CZ): "First Lights sektsiooni õpilas žürii annab auhinna filmitegijale, kelle selge visioon, enesekindel lavastajakäsi ja üdini inimlik sisekaemus on võimaldanud tal trotsida kinnipeetute tavapärast portreteerimist. Individuaalsete karakterite lood kombineerituna minimalistliku filmikeelega sunnivad meid peegeldama õigluse üldist olemust. Auhind antakse Sarah Vanhee filmile “The Making of Justice”.”

SARAH VANHEE kunstnikupraktika seob endas etendus- ja visuaalkunstid ning kirjanduse. Tema looming avaldub erinevates keskkondades. “Ma loon ajutisi, poorseid kuid selgelt defineeritud ruume, milles ma saan analüüsida olemasolevaid reaalsusi ja vastasseisuks neile välja pakkuda absurdseid, utoopilisi või poeetilisi ettepanekuid. Sellest vastuolust tõukub erinevaid narratiive, maastikke, praktikaid ja väljamõeldisi. Sarah Vanhee viimaste tööde hulka kuuluvad: film “The Making of Justice”, lavastus “Oblivion”, lavastus ja video installatsioon “I Screamed and I Screamed and I Screamed”, kohtumiste seeria “Untitled”, sekkumiste seeria “Lecture For Every One”, lavastus “Turning Turning”. Tema töid on esitletud erinevates kontekstides nagu näiteks: Van Abbe Museum (Eindhoven), Kunstenfestivaldesarts (Brüssel), Art Centre De Appel (Amsterdam), La Ferme du Buisson (Pariis) , Centre Pompidou (Metz), Arnolfini Gallery (Bristol), iDans (Istanbul), Printemps de Septembre (Toulouse), Impulstanzfestival (Viin), Kiasma (Helsingi), HAU (Berliin) jne. Ta on raamatu “Untranslatables” kaasautor ja “The Miraculous Life of Claire C and TT” autor ja on kirjutanud tekste erinevatele lavastustele. Ta teeb regulaarselt koostööd Campo’ga (Ghent) ja on Manyone organisatsiooni asutajaliige. Sarah Vanhee elab ja töötab Brüsselis.
http://www.sarahvanhee.com/home

Freiraum on Goethe Instituudi algatatud projekt, mille raames korraldab Kanuti Gildi SAAL sarja temaatilisi üritusi Tallinnas. Freiraum ehk Vabaruumi on kaasatud 53 partnerit kultuuri-, kunsti- ja teadusringkondadest ning kodanikuühiskonnast, kes tegelevad 40 linnas küsimusega - mida tähendab vabadus tänapäeva Euroopas? Freiraumi koostööpartnerid püstitasid projekti alguses kohalikust kontekstist tulenevalt vabadusega seotud küsimused, millest lähtudes püütakse üheskoos otsida vastuseid 2018-2019 jooksul läbi viidavate ürituste raames. Kanuti Gildi SAALi dialoogipartneriks Kunsthaus Dresden, kes tõstatas küsimuse: olukorras kus linn ja avalik ruum on aina rohkem mõjutatud parempoolsete populistlike initsiatiivide poolt alates aastast 2014 - mida saab kunst kui vabaduse keel teha käesoleval ängistuse ajal? Kanuti Gildi SAAL püstitas küsimuse: kas on me võime olla õnnelikud? keskendudes vabaduse ja vastutuse vahelistele suhetele ning era- ja avaliku elu positiivsetele aspektidele Eestis.
https://www.goethe.de/prj/fre/en/index.html