MIRAN KURSPAHIC & RONA ZULJ /Horvaatia/

"Geography victims 2: return of the victim"

Dobro došli! / Teretulemast!

Aasta tagasi valiti kaks kunstnikku esindama Horvaatiat konkureerivas Euroopa teatrimaailmas. Nad võtsid vapralt selle väljakutse vastu ning lõid kaasaegse teatrietenduse, mis kannab nime „Geography victims". Kuid nende teekonda saatsid ebaõnnestumised ja teised raskused. Neid keelustati ja tsenseeriti. Kuid nüüd on nad tagasi kolmekesi ja uue kontseptsiooniga! Kolmekordne suurus ja kolmekordne seiklus! Nende eesmärgiks on esitleda oma kodumaad parimal võimalikul viisil - „Geography victims 2 - the return of the victim!"
See on nende lugu.

2011. aastal peaks Horvaatiast saama Euroopa Liidu liige. Miran Kurspahić ja Rona ?ulj viitavad oma projektis „Geography victims" oma eel-euroopaliku kodumaa eluolu geograafilistele, geopoliitilistele, poliitilistele, sotsioloogilistele, sotsiaalpoliitilistele ja isegi täiesti privaatsetele aspektidele. See teema laieneb oma aktuaalsuses, seades küsimuse alla mikropoliitika ja kunstipoliitika probleemid, avalikud ja isiklikud mehhanismid ning nende mehhanismide peegeldused kunstilises tegevuses. Etendus seab küsimuse alla autori privaatsuse ja isikupära laval, koos küsimustega kuuluvusest ja tahtest.

Miran Kurspahić ja Rona ?ulj rakendavad etenduses false documentarismi põhimõtet. Järgides seda printsiipi portreteerib Miran Kurspahić laval Miran Kurspahićit, Sven Jakir portreteerib Rona ?uljt ning kolmas külaline portreteerib kolmandat külalist, näitleja Dean Krivačićit. See viib möödapääsmatult küsimuseni: Kas Miran Kurspahić on laval vähem Miran Kurspahić kui Sven Jakir on laval Rona ?ulj?

Miran Kurspahić, Horvaatia teatri enfant terrible, on valmis kõhklematult ja piiranguteta tegutsema igal hetkel. Tema patoloogiline vajadus ironiseerida iga inimese ja sündmuse üle nii tema ümber kui ka kaugemal pöördub eneseirooniaks. Ta armastab nii kasse kui alkoholi. Eriti Šljivovicat, Horvaatia napsu. Ta rõhutab alatasa, et tema kunstiline, sotsiaalne ja atleetiline tegevus on ajendatud vihast.

Rona ?ulj annab 30% endast 80% ajast. Talle on vastumeelsed otsesed vastasseisud ja ebavajalikud tegevused, aga ta on siiski alati valmis end kaitsma ja võtma poolautistliku positsiooni, algatades ise kriitika, ennetades nii elava diskussiooni teket. Olles samal ajal veendunud, et tema suhtumine nii kunstiline kui isiklik on vankumatu. Ta armastab hobuseid ja pretensioonikaid sõnu nagu näiteks „äraolev". Tema veatu jume tuleneb Hvari saarelt pärit oliiviõli kasutamisest.

Sven Jakir on akadeemiline näitleja. Armas, aus, blond, blondim kui Rootsi. Jakir mängib tihti nutikat ja rõhutab, et parem on mängida nutikat kui ilusat, viidates sellega ilmselgelt Kurspahiću elustiilile. Peale selle on ta kõige suurem ohver, suurim kõigist viiest. Kujutage endale ette (või vaadake ise) kuidas on olla balkanlane südames ja välja näha nagu rootslane. Sveni väline ja sisemine pool ei klapi. Ainult tema kohatu Balkani nutikus päästab ta.

Dean Krivačić on väga professionaalne selles mida ta teeb. Näitlejana on ta kolmekordne auhinna võitja. Tema parmad omadused on lojaalsus ja kristlus. Olles küll südames mustlane sai temast 1992 katoliiklane ning peale seda võib teda peamiselt kohata kirikus. Lisaks kõigevõimsamale armastab ta jalgpalli ja oma suurepärast argentiinlannast katoliiklasest naist Renatat. Igal õhtul enne magama minekut peab ta hilist hommikueinet, mis koosneb Dalmatian Prosciutto singist, ahjus küpsetatud saiast ja mõnest heast klaasist kodusest mustast veinist.

Vanja Vascarac on küps X generatsiooni liige ja õrn küünik, kelle maailm kõigub osavõtmatu naiivsuse ja julma paranoilisuse vahel. Sageli tunneb ta end nagu viies ratas vankri all. Teatrisse pidama jäänud professionaalse filmire?issöörina ta osaliselt naudib Kurspahić & ?ulj tööd nagu ka Pagi saarelt pärit juustu söömist üüratutes kogustes.

Petra Glad on sõltumatu produtsent, kes on sõltuv teatritest, kes teda palkavad. Eelkõige on ta kindel kõrvaltvaataja. Nagu Valge Maja Washingtonis Petra tehtud kuulsast Brači saarelt pärit ehituskivist. Ta on pidevalt dieedil, aga see pole lihtne kui sa oled kalju.

Idee, lavastus, dramaturgia: Miran Kurspahić, Rona ?ulj
Esitus: Dean Krivačić, Sven Jakir, Miran Kurspahić
Video: Vanja Vascarac
Produtsent: Petra Glad
Connections Mentor: Natasa Rajković
Produktsioon: The Student Center, Universität Zagreb
Kaasproduktsioon: CONNECTIONS

*Etendus on inglise keeles subtiitritega saksa, itaalia ja prantsuse keeles.

CONNECTONS on sündinud Müncheni teatrifestivali SPIELART algatusel koostöös: CAMPO - Gent, Republique - Kopenhaagen, Forum Freies Theater - Düsseldorf, Theaterhaus Gessnerallee - Zürich, Huis en Festival a/d Werf - Utrecht, Choreographisches Zentrum NRW/PACT Zollverein - Essen, Theater im Pumpenhaus - Münster, Kanuti Gildi SAAL - Tallinn, The Student Center - Zagreb.

This project has been funded with support of the European Commission

Funded by the German
Federal Cultural Foundation

Fotod: Vanja Vascarac

Fotod: Damir ?i?ić

Vaata ka:

http://www.youtube.com/watch?v=C-p2XfcoSEA
http://www.youtube.com/watch?v=kkLvpvqaTZg&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=mIgshVnBWkc
http://www.youtube.com/watch?v=XsXvfbIrKGk&feature=related

PRESS:

In the manner of a cabaret show, through the performance we are witnessing a joyful satire dealing with different prejudices of the pre-european society. Dean Krivačić, Sven Jakir and Miran Kurspahić are on the stage talking about their work and questioning themselves about the best way to represent Croatia. In the well known Kurspahić method of activating the auditorium, the audience was given a role of international producers (all of us got a calling card of the actors), and provoked about their questionable sexuality and nationality (we all know that gays and jews rock the theatre world). The final scene emphasizes the form of a political cabaret; Dean Krivačić sings Danke Dautschland, dressed in both Croatian and German flag. There is a glove hanging from his behind. And guess what sign is on the glove. The yellow European stars.
Iva Gruić, Jutarnji list

Kurspahić & ?ulj successfully developed a selfironizing, provocative but also very manipulative performance with lots of parody. Geography victims is a witty and delightful patchwork formed in mildly Monty Python style, a story about Croatia and her European future...
Helena Braut, Vjesnik

Geography victims - a commercial. Though not for Croatia but for authors themselves... Whie actors on stage try to sell themselves to the audience, the main objectives comes to the surface; from the concrete ones like geographical position, well known tourist locations, gastronomic menu etc actors lead us all the way to fully understanding Balcanian mentality; true emotions are introduced and revealed through singing and dancing. Structurally, performance is consisted of numerous closed episodes dealing with theatrical and metatheatrical inquestioning of the theatre act itself. Actors test different methods of acting and actions on the stage; they use classic narration, story telling, mine and many more. The content of the episodes goes from strictly informational to some very playful and humorous demonstrations, like the one of Croatian folklore followed by great video presentation of literature used for making the scene. In this highly physical performance, actors are crossing the borders of the stage and mingle with the public offering them cheese and ham, Croatian šljivovica and are in constant search for a producer. Behind all of the humour and wittiness, and the end, lies the truth about our preeuropean reality and a very well formed critique of political and social bearers of the country. I think I can predict a good box office result to Geography victims.
Igor Tretinjak

A junction of stand up comedy and pure ritual pleasure, a good form for presenting domestic mentality. Kurspahić and ?ulj are playing with the cliché, presenting the beautiness of Croatian shore and Balkan excitement while singing, shouting and shooting, they are opening important questions about Croatia as a part of the European Union. Kurspahić is, as always, slightly auto-ironic when in search for a better "European" producer. Well, judging by the number of his work that Theatre &TD produced through past seasons, it seems that he has found one. Fortunately for the Croatian theatre scene which screams for diversity. Even if it was a bit narcistic and infantile.
Igor Ru?8ić, Radio 101

EESTI PRESS:

AK (alates 22:23) / ERR 17.09.2010

Kanuti gildi saalis möllab Hotvaatia moodne teater - Tiiu Laks / Eesti Päevaleht 17.09.2010